I love you like a love song!

Tere!

Mõtlesin, et alustan täna veidi ametlikumalt, et pinget üleval hoida. Kahjuks ei saa veel ametlikult teatada, et ma oleks sel nädalal Chairman's Clubi astunud, aga väga kaugel ka samas ei olnud. Hoian veel põnevust üleval. Tegelikult on salaunistus hittida enne suve lõppu veel Morti korra, ehk siis 1000 ühikut. Statistiliselt ei olegi see tegelikult nii keeruline, kui see kõlab. Tuleb müüa ainult 166 ühikut keskmiselt päevas. Ka sel nädalal ületasin seda piiri paaril korral, nii et pole midagi ületamatut. Nüüd tuleb see ainult ära vormistada. Madis on sellega korra juba hakkama saanud, nii et ma ei näe põhjust, miks mina ei peaks saama. Olen siiski Tartust, mitte Viljandist ju :D

Nädal ise oli suhteliselt rahulik. Midagi väga kentsakat ei juhtunud. Smooth and steady võiks isegi öelda, kui poleks müügitulemuste poolest päevade lõikes käinud üles ja alla nagu Microsofti aktsia. Kokkuvõttes tugev kolm.

Nädala üks tipphetki oli ilmselt reede õhtul, kui istusin maha ühe perega, kellel oli 9 last. Kõige vanem oli 12 aastane ja kõige noorem mõnekuune. Aga noo reaalselt kõik 9 olid sellised nummikud, et isegi mul oli nummimeeter põhjas. Keegi ei karjunud ega tönninud ega teinud mingeid lollusi... ei mossitanud ega turtsunud vaid uskumatul kombel olid kõigil suured naeratused ees ja silmad särasid nagu tähed. Ma tean, et see kõlab veits geilt, kui ma niimoodi neid kirjeldan, aga no reaalselt. Ma ei plaani ilmselt kunagi üheksat last ise saada, aga kui minu lapsed oleks ka kõik sellised, siis ma isegi kaaluks seda varianti. Pere lapsed nägid välja suht sellised.

Üks naljakamaid emasid oli kuskil nädala keskel, kes terve sitdowni jahvatas, kuidas tema ikka võimleb oma lapsega igatepidi, et tal oleks ikka hea algus kooliks. Loeb lausa iga päev mitu korda ja mängib temaga ning teeb umbes kõiki asju, mis üldse võimalik on, et laps oleks ilus, tark ja osav. Kena jutt ju muidu, kui laps ise poleks olnud selline tainas. Ema jutustas terve aja, kuidas tema laps kunagi telekat ei vaata aga laps rääkis terve aja oma lemmik multikatest ja lastesaadetest. Raamatutest... ta väga huvitatud ei olnud... aga huvitav miks?

Sel aastal on päris palju olnud kõigil jamasid PR-iga, sest et üle Põhja-Ameerika on levimas kaks geniaalset legendi:
1) Käivad ringi inimesed, kes väidavad, et nad müüvad raamatuid, aga tegelikult nad hoopis skaudivad piirkondasid ning varastavad lapsi.
2) Käivad ringi tugeva aktsendiga ida-eurooplased, kes väidavad, et müüvad raamatuid, aga tegelikult on hoopis vene luurest ning koguvad piirkondade kohta infot. (miks nad laste kohta küsivad on muidugi arusaamatu ning miks nad teevad seda elamurajoonides päevad läbi... see on veel suurem müstika.) Kindel on vaid üks, nad on kindlasti luurest!

Sellega seoses saavad meie raamatumüügisuperstaarid ikka päris korralikult vett ja vilet, hoolimata sellest, et paberimajandus on neil korras ning ment ikka aeg-ajalt neid kontrollimas käib.
Kui üldjuhul on mendid ikka inimeste poolel ja arvavad, et parem on, kui nad enam seal piirkonnas ei tööta, sest et liiga palju on paanikat, siis Kuldar on nii kõva vend, et pööras selle teistpidi.

Nimelt istus Kuldar ühe emaga parasjagu tema elutoas, kui uksele koputas mundris sell. Ema oli muidugi kohkunud, kui ment Kuldarit nimepidi kõnetas ning ütles, et ta peale sitdowni tuleks nende juurde, et üks asi oleks tarvis ära klaarida. Kuna pereema ei saanud väga aru, et mis toimub, siis võttis korra mutil jala all tudisema küll, sest ka tema kõrvu olid kostunud mõned kuulujutud. Kuna tegu oli aga päris intelligentse mendiga, siis adudes värinat Mrs. Jones'i jalas, rahustas ta pereema ruttu maha, öeldes, et Kuldar on muhe vana ning raamatud mis ta näitab on ka väga tasemel. Pärast sitdowni läks siis Kuldar majast välja, aimamata, mis teda ees ootab. Mendid võtsid ta oma autosse istuma ning sõitsid ühe pereema maja ette. Võtsid muti peale ning sõitsid jaoskonda. Mõned minutid hiljem istusid mõlemad juba ülekuulamistoas ning ment hakkas pereemalt aru pärima, et mida viimane mõtles, kui hakkas facebookis levitama kuulujutte, et Kuldar tahab lapsi varastada ning on üldse kahtlane vend. Nimelt oli tema üks nendest, kes pani facebooki üles ühe esimestest postitustest, mis tekitas päris suure paanikalaine üle terve maakonna. Mendid olid ikka päris vihased, et miks see mutt nii loll oli, et ilma ühtkti fakti kontrollimata hakkas levitama netis kuulujutte. Ilmselgelt rikkus ta sellega ära Kuldari maine, mitte ainult tööalaselt vaid ka kui tavalise inimese oma ning tekitas talle sellega päris suurt rahalist kahju ilma saamata jäänud müügitulu näol. Mendid lugesid mutile korralikult sõnad peale ning manitsesid teda nii lolli käitumise eest. Samuti hoiatasid, et Kuldar võiks ta vabalt kohtusse kaevata. Oleks ta vaid ainult helistanud menti, enne kui ta tuututama hakkas, oleks ju kõik korras olnud.

Kuna mutt ei osanud selles olukorras enam midagi peale vabandamise ette võtta, siis pakkus ta välja, et kui Kuldaril aega on, siis ta võiks tema juurest ka läbi käia, sest et haridus on ka tema jaoks oluline ning äkki ostaks tema ka mõned rampsid Kuldarilt. :D Siuke vend see Kuldar.


Loodan, et ükski tulevane FY seda blogi siin ei loe, sest et räägin teile sellenädalasest eduloost, mille peaosas Madis R. ... ei see on liiga ilmne. Peaosas oli M. Raud.
Nimelt on tekkinud Madisele sel aastal komme teha suicide callback'e, mis tähendab siis seda, et ta läheb pere juurde tagasi ka siis, kui ta on hinna juba ära öelnud, aga ema tahab ikkagi mehega rääkida vms. (me ei tee neid üldjuhul sellepärast, et emad ei oska EI öelda ning ütlevad seetõttu põhjenduseks, et nad peavad mehega rääkima, enne kui nad osta võivad, mis tähendab aga seda, et kui sinna tagasi minna, siis tuleb isa uksele ning ütleb, et ta ei taha midagi, sest et ta teab hinda, aga ei tea sittagi tootest). Madis läks aga sellegipoolest tagasi. Esimesel korral polnud kedagi kahjuks kodus. Teine kord kui tagasi läks, siis polnud aga isa kodus ning ema ikka tahtis, et Madis tagasi tuleks, et papsile raamatuid näidata. Kolmandal korral tal juba näkkas ning saigi isaga maha istuda. Näitas siis handbooke nagu valgele mehele kombeks ning üllatuseks oli isa isegi päris huvitatud. Madis hakkas siis orderit täitma kui vanamees vahele küsis: "mis sul seal kotis veel on". Matu ei osanud asjast midagi arvata ning näitas seetõttu kippelt lastekaid ka. Paps arvas, et selle hinna eest on päris head rampsid ja lasi need ka tellimusele juurde lisada. Ja et Madist ikka korralikult veel tänada selle eest, et ta ikkagi tagasi tuli, andis ta viimasele 80 dollarit tippi. Nii et siit moraal. Selleks, et palju müüa, tuleb teha palju suicide callbacke!

Sel nädalal rohkem väga kirjutada ei viitsigi ning lõpetan oma postituse looga, mida kamp nelja-viie aastaseid tüdrukuid ühe sitdowni taustaks naeru kihistades umbes 15 minutit järjest laulsid.
"I love you like a love song baby!" (Selena Gomez)
(ema kahjuks ei ostnud, go figure right!)
http://www.youtube.com/watch?v=EgT_us6AsDg

Aga olge siis mõnnad ning olge veidi kasulikud ka! Kool algab peagi!

Targo