Üldiselt võib nädalaga enamvähem vist rahul olla, arvestades seda, et jälle kerkis mingi PR pask üles nädala teises pooles ning inimesed polnud lõpp õnnelikud kui ma nende uksele koputasin. Seekord ei saa väga kedagi süüdistada, sest et oma töö tegi google. Nimelt, kui keegi kirjutab google-isse SWAdvantage, siis on üks esimestest linkidest kohe mingi scam report... Ja kuna inimesed ei viitsi väga süveneda asjasse, et mis või kus ja milleks, siis hakkavad nad kohe Facebookis leelotama, et kõik on halvasti ja mingi hull paanika. Ärge rääkige ja ärge oma peaga mõelge, kui keegi teie uksele koputab. Kui nad aga natukene süveneksid, siis nad saaksid aru, et meil on viimase 3 aasta jooksul olnud üle 1 millioni kliendi ja selle peale on kokku better business bureau lehel umbes 30 complainti. päris väike protsent ma ütleks. Aga noo küll nad siis imestavad, kui septembris kõik mu kliendid ikkagi raamatud saavad. Peavad nende omasid laenama hakkama. :)
Kuna nädala lõpus läksin täitsa uude linna, siis avastasin, et mind ootavad ees ka täiesti uut tüüpi inimesed. Mennonite'id. Vot need on alles omamoodi rahvas. Enamus on kolinud viimase 10 aasta jooksul siia Mehhikost ning räägivad suures osas saksakeelt. Natukene hispaania keelt ning natukene ka inglise keelt. Midagi Amishi ja kodusea ristandi vahepealset kujutavad nad endast. Nad ei sõida küll kaarikuga, aga enamuse unistuseks on pidada oma talu. Lastega nad ei hellita... 5-10 on standard ning usinamatel on ka mõned rohkem. Riietus on meestel selline normal, teksad ja ruuduline triiksärk, vahel ka T-särk aga naised on kõik kenasti kleitides. Ja mitte mingid moodsad linnavurlede omad vaid ikka kenad Väike-Maja-Preerias tüüpi. Pereemadel on kenad mustad rätid peas ja juuksed keskelt lahku kammitud, et näidata, et nad on abielus ning peretütardel on mitte-enam-nii-moodsad kübarad või kaabud, mida nad poole ajast kannavad. Ja haridus... see on veel omaette teema. Sellega nad väga ei uhkusta. Enamus käivad koolis (mis on ka nende enda oma kool, kus pool on saksa keeles ja pool on inglise keelest) umbes 7-8 klassi lõpuni, pärast mida poisid lähevad tööle kellegi teise juurde või hakkavad papsi farmis usinalt töötama ning peretütred on emale abiks söögitegemise ning laste kasvatamise juures. Koolis on neil kaks põhilist asja. Õpivad lugema ja ehitama, naised rohkem kuduma ja kodu hoidma. Ei ole mingit fäänsit teaduse ja looduse tuupimist. Ajalugu väga ka tuubita ning geograafiat pole ammugi vaja. Sestab juhtuski palju taolisi vestlusi nädala teises pooles:
M: I'm a college student from Europe, but can you guess which country?
T: mmm I don't know, Australia?
T: no wait, you said Europe.
M: yep, which country in Europe?
T: you said Europe
M: Yea, but there are 45 different countries.
T: ummm.... Ok, I don't know then
M: Estonia, it's right here, next to Russia, Sweden, Latvia, Finland
M: Have you heard about it?
T: No, I haven't heard about Europe.
M: Ok....
Või siis minu lemmik:
M: I know it might sound like a silly question, but why is your kids education important for you?
T: (sügav mõttepaus ja suur küsimärk keset nägu) Can you repeat it?
M: So why is education important in your family?
T: (Mõte kiilub uuesti kinni ning teadmatus võtab üle kortsud näol) Can you say that again?
M: IS education important in your family?
T: What is that?
M: Education?
T: Yes.
M: Mmmm.... is it important for you that kids go to school and do well there?
T: yea, where else would they learn.
....
M: (kui on väiksed lapsed) So do you already have lot's of books at home for them?
T: No, that's what school is for!
M: Mmmmm.... ok.
või
M: (kui lapsed on vanemad) So do you ever help them with the schoolwork as well?
T: No, that's what the school is for.
M: Mmm.... ok.
Et siis sellised huvitavad inimesed. JA kõige põnevam on veel see, et neile üldse ei meeldi dinosaurused, sest et neid ei ole olemas. Samuti ei meeldi neile raamatud, kus on loomabeebid või kus räägitakse sellest, kust loomabeebid tulevad... Sellistest asjadest nende peres ei räägita. Never.
Vahel on tunne, et peaks ehituspoest läbi käima hoopis ja hakkama tööriistu ukselt-uksele müüma :D
Teine huvitav seiklus oli see, kui istusin mingi perega köögilaua taga ja ajasime hariduse teemal juttu. Pere nagu low income-is ikka, vähemalt 3 last. 17 aastane oli luftikusti, 13 aasatane oli selline enamvähem okei ja 10 aastane oli downi sündroomiga. Muidu selline ok sell, kaapis laua ümber ringi ja proovis ka aru saada, et mis värk on ja mis need raamatud on aga siis kui 10 minutit olin seal juba olnud ja kutt mu päris omaks oli võtnud, arvas ta, et peab seda ka välja näitama ning hüppas mulle ootamatult külge, hakkas kallistama ning kulminatsiooniks otsustas isegi põsemusi teha. Kuna ma ei osanud kuidagi käituda, siis hoidsin ennast tagasi, et põselt tema märga musi mitte ära pühkida... äkki solvan neid veel või midagi. Nii et esimene downi musi on mul nüüd ka käes. What's next!? :D
Tulevane nädal saab olema päris mõnna... Kõige pealt pidin ma täna kolima uude linna, aga kuna väga optioneid ei olnud ja lootsin, et äkki leiab pere kaudu midagi, siis ei hakanud päeval kohale sõitma. Kahjuks aga ei leidnud pere kaudu midagi. Homme pean oma rendiauto ümber vahetama ning seetõttu oleksin muidu pidanud siia kodulinna tagasi sõitma, aga arvasin, et ei hakka topelt tiiru tegema ning ärkan ikkagi kodus ning alustan siit retke uude linna. Tavalise lunchboxi asemel ostsin endale mitmeid erinevaid konserve. Saab huvitav olema :D. Paar esimest päeva töötan veel kuskil karujaanis ning proovin leida optioneid uude linna elamise jaoks, aga kui ei leia, siis tulen paariks õhtuks koju tagasi ja sõidan vähe kauem. Kolmapäeval aga pean endale uues linnas kindlasti elamise leidma ning eks paistab, kuidas see mul õnnestub. Elu on ikka seiklus küll :D
Hoidke mulle siis pöialt, et ma ikka katuse peakohale saaks. Loodan, et läheb valutult, sest et mõnedele pereemadele lähen ma veel peale küll. Sain endale facebooki postkasti sellise kirja ühelt emalt.
Enjoy your day my friend, I just wanted to thank you for the books
oh and to also tell you that you should be modeling
Have a nice day, keep smiling
Selle noodi pealt siis tõmbangi selleks nädalaks otsad kokku ja tõmban kerra ära.
It's gonna be a great week!
Näeme hiljem!
NB! Heldur lubas ka järgmisel nädalal üles kirjutada mõne oma naljaka loo, seniks on ta aga ebanaljakas veel.
4 comments:
Yes you can! Mine seepa mõned emmed veel ära ja lase neil raamatuid senikaua lugeda kui nad aru saavad, et just need neil puudu ongi.
Ega mingite tuhajuhanitega väga eriti midagi peale hakata ei saa. Eks siis võta julgust aru saada, kui müük tundub tühjaks jääma ja mine kasuta aega mõistlikumalt järgmise pere juures.
Tubli oled! Edasi samamoodi!
Ah, küll leiad mõne uue peatumiskoha. Ja vajuta hoolega :)
Mul oleks ka paar sõna öelda enda ja Triin Junkuri poolt! Nimelt kihutasime reedel pärast tööd Tallinnast Lõuna-Eestisse ja tundsime, et kumbki ei kannata sõitu välja ilma meelelahutuse kaasabita. Poole tee peal meenus meile sinu bloggi, mida paar viimast nädalat olime unustanud lugeda. Hakkasin seda siis kõva hääle ja naerupahvakate saatel Triinule ette lugema ja no ausalt, sa päästsid meie hilisõhtuse sõidu! See oli tõesti kvaliteetaeg! Nii, et koge palju uut ja jaga seda sama värvikalt ka meiega, kes siin Eestis! Tervitame!
Post a Comment