This is just a checkpoint

Y0 Sägad!

Kirjutan teile siit seitsme mäe ja järve tagant juba mitmendat korda.

Selline pull nädal oli jälle. Töötasin veidi Battlefordis ja teise poole nädalast tõmbasin päris maakate keskele ära. Minu üllatuseks pole siinsed maakad üldsegi nii maakad nagu nad kuskil Texases või Georgias on. Täitsa tavalised inimesed. Käivad tööl ja kasvatavad lapsi ja suvel pakivad iga nädalalõpp oma asjad vagunelamusse ja tõmbavad järve äärde minema. Päris palju on inimesi kuskilt Filipiinidelt, mis on päris äge, sest et neile raamatud meeldivad ning hoolivad laste haridusest ka. Teeb minu töö lihtsamaks, sest nad on alati huvitatud vaatamast, et mis head kraami mul neile pakkuda on. Kuna siin on inimestel tööd ka, siis raha poole figurdab tavaliselt kenasti välja. :)

Tulemuste poolest oli selle suve parim nädal ning tunnen, et varu on veel piisavalt. Poolel teel presidendiks aga tahaks Charimani ka hittida. Everything is possible and Possible is nothing!

Madis laksib Fort McMurrys ka päris kenast. Kuna kartis meid oma tulemustega morjendada, siis tõstis ennast eraldi gruppi nii et me ta tulemusi enam ei näeks :P

Aga väikelinn on mul ikka sitaks tuus kui aus olla. Keset küla on väike õlletehas, nii et õhtuti lööb mõnusa leivaka üles. Suu hakkab automaatselt vett jooksma ja selline tunne on, et viskaks koti nurka, tõmbaks randa ja korgiks õlle lahti. Aga vot nii kõva mees olen, et suudan sellele ei öelda ning lähen järgmiste uste juurde, et lapsi haridusega aidata. Ja haridus on inimestele oluline :)

Käisime täna Helduriga natukene funimas, mõtlesime, et saame äkki kellegi ära räägitud ja saame wakeboardida vms aga kahjuks olid järve peal lained natukene liiga suured ning see päris nii ei õnnestunud. Selle asemel rentisime me endale hoopis kajakid ja käisime nendega sõitmas. Päris mõnus trenn oli, eriti kui veel liita juurde hommikune tunniajane jooks.

Hea inimene nagu ma olen, aitasin pereemal täna e-lugeri korda teha. Kurtis, et facebook ei tööta enam. Pusserdasin seal natukene ja töö sai kiire ning korralik. Natukese aja pärast, kui tagasi kööki imbusin, et endale pizzat teha, oli pereema juba, e-luger käes, koha toolil sisse võtnud ning hoides teises käes luupi, luges usinasti uudiseid oma seinalt. Nii vähe ongi vaja selleks, et suunurgad taeva poole vaataksid.

Aga et te ei arvaks juba, et Kanadas on inimesed igavad ja mitte väga loovad, siis räägin midagi, mida mulle rääkis Heldur, kes kuulis seda ühelt emalt. :P
Nimelt olid mingid sellid pereema väikebussi kallal natukene osavat näputööd teinud. Nagu mikrobussidel tavaks, oli ka sellel külje peal uks, mis libiseb mööda autokülge rennide peal edasi-tagasi, et oleks mugavam bussist sisse-välja käia. Et pereemal oleks natukene lõbusam hommikul, enne kui tööle läheb, siis võtsid kutid rennidelt stopperid ära. Mis tähendab seda, et kui ema suure hurraaga ukse lahti tõmbas, et lapsed autosse kupatada, sõitis uks mööda renni auto küljest minema ning emale jäi kätte vaid ukselink... Päris naljakas minu meelest.

Ja et niisama kuiva lugemist ei oleks, siis annan teile natukene video materjali ka. Jurgis on üks tubli ja töökas üliõpilane, kelle attitude on off the charts! :D

http://www.youtube.com/watch?v=Bz7-UcAIk5A&feature=youtu.be


Uus nädal ootab ees, luban, et annan endast parima ning teen kõik, mis minu võimuses, et oleks parim nädal. Olen juba elevil, sest et hommikuti sõidan tööle umbes tunnikese ning sel ajal on hea kuulata Nancyt ja Code One-i ning mõelda, et kui tagasi Eestisse tulen, siis saab teiega koos midagi funni teha. Olge siis mõnnad ja näeme varsti!

Parimate soovidega
Tängo