Ei no johhaidii...
Sel korral kirjutan blogi hoopis teisiti kui tavaliselt. Tsiteerides klassikuid, ehk Märt Kaske, "tipin" sellel korral jutud hoopis iPadi peal siia netiavarustesse. Ja mitte üldsegi oma kodust vaid hoopis 5 tundi loode suunas, Mareti ja Chrissi HQst. Lebotan siin hilisel tunnil veel diivanil ja vahin laua peal lesivat läpakat, mis wifi parooli puudumise tõttu täiesti kasutult ainult elektrit tarbib.
Niisiis. Neljas nädal veeres just unustuste hõlma ja sellega koos ka kõik muud nädala head ja vead. Tulemus oli sama mis eelmisel, kuigi sai oluliselt rohkem piirkonnas ringi hypatud. Minu standardite järgi piisavalt halb, et tulla Maretit followma ning uusi mõtteid nädalaks saada. Ma arvan, et meil tuleb päris huvitav päev. Aga ega see tema followma saamine nii lihne polegi. Pidin selle ikka välja teenima, tegin umbes tund poolteist kokku massaaži neile just ning loodan, et homme pääsen ilma. Kuigi vorm on päris okei, siis võttis päris võhmale. Teen siin iga päev kätekõverdusi ja kõhulihaseid ja värki... Ikka üks rohkem igal päeval, et olla eelmise päeva iseendast natukene parem versioon. Olen juba umbes 5 kilo kaalust kaotanud ning tundub, et kui nii edasi läheb, siis võin sygisel pesumodelliks hakata.
Miks pesumodelliks, mitte tavaliseks? Seda sellepärst, et sel nädalal olin lõunapausi ajal nii õhinal, et hammustasin raksti kahvlisse nii, et esihambast killu välja lõi. Õnneks midagi väga hullu polnud, tundub, et lähen pereemadele sellegipoolest päris kenasti peale.
Peale selle oli vist suhteliselt rahulik nädal. Käisin päris vaeseid ka kollitamas oma raamatutega... Kuulsin ikka lugusid sellest, et neil on juba raamat ja raamatukogu, aga mida pole, on raha. Kiidan vähemalt selle eest, et need vaesed Bermuda ja Hiina ja Portugali ja Ukraina ja Vietnami ning India elanikud vähemalt nii palju olid inglise keelt omandanud, et seda mulle öelda. Ma usun, et nii mõnelegi teisele meeldiks selles piirkonnas töötamine, sest et keskmine korter lõhnab nagu mereandide restoran. Ma ise olen kahjuks rohkem liha fänn. Sellepärast ilmselt nendega alati ära ei connectigi... Võib olla ka sellepärast, et mul on ouliselt rohkem raamatuid kui neil ja neile ei meeldi, et ma sellega nende ukse taga uhkustamas käin. Sellest hoolimata plaanin seda ka sel nädalal teha.
Avastasin täna sõites tahavaate peeglisse vaadates, et ma ilmselt ei fokusseeri piisavalt oma välimusele, sest et olen vähemalt viimased paar nädalat käinud ringi nii, et yks bakenbard on teisest umbes cm jagu pikem. Normal biit.
Muuseas... Tegin endale telefoni nr ka, 780-240-2639 ja kodune aadress peaks olema 36 Haythorne crescent, sherwood park, alberta, T8A3Z8, nii et võite mulle kirjutada ja joonistada. Helistamisega on nii ja naa, aga skype'is meeldib mulle küll teiega rääkida, nii et kes on huvitatud, addigu mind saigokutt nime järgi.
Üks naljakas lugu veel. Laupäeva hommikul ärkasime üles, kuid majas puudus vool. Võtsime pimedas külma dušši ja panime padavai kodust minema. Kui hommikusöögi kohta jõudsime, siis tuli välja, et tervel linnaosal on elekter puudu ning seal me hommikust süüa ei saa. Samal ajal toksis heldur aga umbes neljateiskümnendat korda parooli garaaži ukse juures kiipi, mõistmata, miks see ei avane... Poolel teel koju tagasi aga meie teed ristusid. Jätsime ratta kodu juurde ning asusime mööda linna kruiisima, et leida endale hommikusöögikoht, mis polnudki nii lihtne, kuna oli siiski laupäev ning enamus kohad olid kinni. Õnneks saime uhes kiirsöögirestoranis kõhud õitsele pugida ning hammer saturday võis alata.
Kuna kell on palju ja rohkem meelde ei tule nädala tippsündmusi, siis tõmban ära kotile, et ärgata homme juba parema inimesena.
Näeme varsti!
Suure Maailma Direktor
2 comments:
No nii, aga kuidas siis sitdownidega läks kolmapäeval? Kuna sa mulle hiljem ei helistanud, siis vist jäi alla eesmärgi?
Tõmba nüüd ikka järgi. Kui vaja, meki kala liha asemel, küll saab :)
Tegin 16, nii et üks jäi puudu ja uhkus ei lubanud helistada :)
Post a Comment