Story about a Little Engine that could... He could, I think I can too!

Nonii, kolmas nädal sai murtud pooleks ning kogu nodi sai tasku pandud. Aeg uut nädalat murdma hakata.

Suve algus pole olnud küll kõige kiirem, kuid samas ei saa ka kurta, et tegu oleks olnud hullult aeglase algusega. Paar 100 ühiku päeva on juba maast üles korjatud ning tööstats ja ka müügitulemused on iga nädalaga ainult paremaks läinud.

Neelan karmi tööd nagu hobune õhtuti kaeru. Viimastel päevadel tabas meid kuumalaine ning päev otsa oli varjus umbes 40 või mõned kraadid peale. Higi voolas ojadena ning õhtuks olin omadega ikka päris küpse. Joon päevas vähemalt 5 liitrit vett, et vesijahutus töötaks. Põiel pole vähemalt tarvis käia :D Kuna attitude on hea, siis veedan vähemalt enamus ajast emadega majas sees ning ajan hariduse teemadel juttu. Igasuguseid emasid ikka kohtab. Vahel tundub, et nemad veedavad kuuma päikese käes rohkem aega kui mina.

Näiteks teisipäeval istusin ühe korraliku rednekist emaga tema köögilaua taha maha ning tõmbasime korraliku hoo sitdownile sisse. Suure inertsiga lendasin ma edasi demosse kuid tundub, et üksi ma sinna ainult kohale jõudsin. Ema oli selline fifty-sixty, natukene nagu mõtles kaasa, aga kett tuli vist lõpuks pealt maha. Kuna tundus, et olin ta kuskil ära kaotanud, siis otsustasin natukene funnida. Näidates talle lasteraamatuid, viitasin viimasena ERITI ÄGEDALE omadusele, mis nendel lastekatel on... all nurkades jooksevad numbrid, mis on kõik järjestikku ja lähevad päris suurteks numbriteks välja, nii et nii on hea lastele numbreid õpetada. Kuna emal enam kolvid kõrvade vahele ringi ei käinud, siis vastas ta täiesti tõsimeeli: "wow, this is pretty cool feature!". Ilmselgelt tulin ma sealt majast päris kiiresti tulema :D

Vahest tulen ma kiiresti ära ka majadest, kus emad raamatuid ostavad. Nt. Neljapäeva hommikul, kui ma üksinda töötasin, sattusin ühe pereema otsa, kes oli just kodust lahkumas, kuid arvas, et paar minutit mulle ikka leiab. Niisiis tegimegi sitdowni, näitasin raamatuid ja ema oli päris sillas. Ütles küll, et ta kunagi midagi sarnast ostis... niisiis tõigi raamaturiiulist välja sama firma teise toote "volume library", mis oli umbes 10 aastat vana. Pärast väikest vestlust leidsime, et natukene võiks varustus uuendada küll ning nii tegimegi kaupa. Orderformi täitmise ajal ulatas rõõmsameelne kili mulle checki, kuhu oli kirjutatud suurelt tema nimi HUI-PING. Ma oleks peaaegu kõva häälega naerma pursanud, kuid suutsin ennast siiski tagasi hoida. Aga et olukorda natukene nautida, pidin ma ikka laskma tal paar korda oma nime kõva häälega välja öelda, et ma ikka õigesti tema nime hääldada oskaks. :D

Räägime natukene vahelduse mõttes Kaidust ka. Ta rabab ikka ka kõvasti tööd teha, mis on positiivne. See on peaaegu nii positiivne, et varjab ära tema puuksuva külje, mis tema väitel on tingitud rohelistest õuntest, mida ta terve nädala usinalt on nosinud. Kuna ilmad on kuumad, siis näeb ka tema palju vaeva, et maha istuda iga võimaliku inimesega, kes kvalifitseerub meie raamatuid vaatama ning kes võiks olla potentsiaalne klient. Niisiis leidiski ta mingi päev ühe kurdi inimese... Et mitte diskrimineerida, otsustas ta läheneda olukorrale loovalt. Kuna pastakas on kutil alati kaasas, siis kerge erutusevärina saatel kaapis ta selle taskust välja ning hakkas oma approachi pre-approach padile kirjutama. Kuna ta õpib IT-d nagu minagi, siis on ta harjunud arvuti klaviatuuri peal sõnu ritta saama ning pole enam pastakaga kõige kiirem. Seetõttu tuligi tal kirjapildis approach täiuslikult välja... just täpselt paraja tempoga ning piisavalt enesekindlalt, kuna neid samu sõnu on ta öelnud juba 3 nädalat järjest igale inimesele, kes talle uksele vastu on tulnud. Nii saigi ta majja sisse ning pani oma laagri püsti elutuppa. Olles umbes 10-15 minutit vaikselt nohisedes pastakal paberi peal käia lasknud, jõudis ta lõpuks buy-ing atmosphere-i.

Suhteliselt klassikaline lõik meie müügitekstis, mis kõlab umbes niimoodi.

"I guess, I just go ahead and show you how the set works, and if you like it, go ahead and get them, because they are really good for helping the kids, but if you don't see yourself using those, don't get them. The only favor I would really ask from you is that after I am done, let me know a simple YES or NO today" ja siinkohal peatas kurt tema pastaka ning raputades pead ühelt küljelt teisele, katkestades toas valitsenud vaikuse, öeldes selgelt "NO". Olles jahmunud esimesest helist, mis mehe suust kõlas, küsis Kait imestunud ilmel igaks juhuks üle, et kas tõesti viimane ei taha näha isegi, millised need raamatud välja näevad ning ka sel korral raputas kurt oma pead ning lasi kuuldavale sama selge "NO". Omades tunnet, et novell, mille kirjutamisega Germps nii tuhinas oli olnud, oli saanud ootamatu lõpu, pakkis ta oma kodinad kokku ning suundus tagasi välja, oma järgmist ust otsima. :P

Aga tundub, et see raamatute müük ning eriti just sitdownide tegemine ning elutubadesse laagri püsti panemise teema läheb talle üldse peale, sest et täna hommikul, kui läksin teda üles ajama, oli tal juba tõustes telk püsti ning tundus, et mees oli kohe valmis ka introt tegema hakkama. :D

Pean möönma tõika, et ainult mitte ameeriklased pole rumalad, vaid seda võivad olla ka Mexid... ei teagi, kas asi on nüüd selles, et nad on mexid või mängib asja juures suuremat rolli see, et nad on tulnud ameerikasse elama ning kogu see kultuur mõjub sulle niimoodi... Istusin mingi õhtu maha ühe mexist üksikemaga, kes tõsimeeli ei rääkinud rohkem inglise keelt kui "hello" and "bye". Seetõttu purssisin ma nii palju kui oskasin oma hispaania keelt ning proovisin entusiasmiga ema pöördesse ajada. Poole demo peal tuli aga välja, et mybookid olid neil olemas ning seetõttu näitasin ma neile ka Ask Me-sid. Tundus, et ema polnud neist nii vaimustuses, sest et viimased on kirjutatud ainult inglise keeles, kuid siiski oli piisavalt huvitatud, et uurida, palju maksavad ning millised raamatud on setis. Kuna ta aga inglise keelt üldse ei osanud, siis ütles ta hispaania keeles oma vanimale tütrele (kellel oli vanust juba 7 aastat) ning käskis tal minu käest küsida. Ja küsiski, ainult et hispaania keeles... Sel hetkel ma kahjuks murdusin ning purskasin kõva häälega naerma ja õnneks ei olnud ma ainuke, saades aru, mis just oli juhtunud, hakkasid naerma ka pereema ning tema tütar. Nad küll ei ostnud raamatuid, aga selle eest sitaks hea attitude-i kinkisid nad mulle küll ning nii kalpsasingi ma tagasi autosse, et kimada juba järgmise pere juurde, kes mind ootamas oli. :)

Nagu teate, siis sel nädalal kolisime uue pere juurde, kes on päris toredad. Pereema teeb meile igal õhtul süüa ning peretütar, kes läheb 12 ndasse klassi, istub meie ning paari oma sõbrannaga tihtilugu õhtuti laua taga, et juttu ajada ning uurida eluolude kohta euroopas. Aga noo see on ikka ulme, mida kõike nad usuvad. Germps ja mina toodame ikka igasugust kelbast, ning arvestades selle sõelda tihedust, mis nende informatsiooni filtreerib enne hallollusesse sisenemist, imestan ma tõsiselt, kuidas nad tulevikus suures maailmas hakkama saavad. Nad peavad ikka tõsiselt rikka ja lolli mehe endale leidma, aga sellega saavad nad vast hakkama, sest välimuselt pole nad just kõige hullemalt. Sisemine ilu ei peegeldu õnneks peeglist tagasi ning arvestades nende kasutamata potentsiaali on siiski lootust, et ka nendest saavad kunagi täisväärtuslikud maailmakodanikud. (nt. arvavad nad, et eestis on meil ikka orjad, kes usinalt tööd teevad, et meie elu kergem oleks :D)

Üks lugu veel lõpetuseks!
Käisime just Germoga naabrite juures, et nende korvile peale visata ja niisama tuusad tüübid koos palliga välja näha. Et kõik ikka poliitiliselt korrektne oleks, siis koputasime uksele ning saime ka pereemaga tuttavaks. Ajasime niisama juttu ja selgitasime, mis sägade me sellised oleme üldse. Üks teema viis teiseni ning lõpuks tuli välja, et ka nemad ostsid mõned aastad tagasi southwesterni raamatuid. Küll aga tüüp, kes nende uksele koputas, oli olnud vaid ühe käega ning seetõttu otsustasid ka nemad talt raamatuid osta. Great success!

Selleks korraks vist tõmbangi kotisuu kokku... pean ainult veel ära märkima, et sel nädalal sain Madisest jagu ning plaanin seda teha ka järgmisel nädalal. Competition on täies hoos ning pean märkima, et mul on talt nii mõndagi õppida, ilmselt saan temalt saadud tarkusi tema vastu ära kasutada. Närvi ajab ainult see, et mõned tüübid, kellele tahaks täiega kotti pähe tõmmata laksivad päris kõvasti numbreid teha ning müüvad veel minust rohkem, kuid sel nädalal saan ma raamatud juba kätte ning ma arvan, et see muudab nii mõndagi. It's gonna be a great week.

Luban, et annan endast parima, töötades iga päev 20 sitdowni nimel ning proovin saada iga päev 7 klienti. Praegu on õhtud natukene aeglaseks jääma kippuvat, kuid see saab olema mu selle nädala fookuseks. Teen väga head selftalki ning olen inimestega INIMENE, slow, low, confident ja iseenda parim versioon. Praegu olen veel versioon Targo 24, kuid juba selle kuu lõpus peaks Targo 25 alpha versioon välja tulema ning plaanin selle puhul endale kingituse teha ning olla numbritega juba järgmisel levelil. Pealegi... kui statistikast rääkida, siis sarnase kasvu jätkudes, nagu mul seni on olnud, tulevad mu eesmärgid täis ning saab suvega täitsa rahule jääda.

Lõpetuseks küsin veel teilt ¿Cuánto cuestan estos y lo que viene juntos en el set?

Olge siis mõnnad ning kuuleme juba järgmisel nädalal. :)

Suure Maailma Direktor