Elu on ikka safari. Pange õlut, võtke naisi, tundke hea... ja müüge raamatuid!
Selle nädalaga murdsin suve pooleks. Pool on tehtud ja pool on veel ees. Täiesti ulme, kui kiiresti on aeg lennanud. Ainult lause "pool on veel ees" tekitab tunde, et pikk tee on veel minna, kuigi lause "pool on juba tehtud" tekitab tunde, et kas tõesti on aeg nii kiiresti lennanud.
Uskumatu! Või hakka veel uskuma.
See ei tähenda muud, kui et tuleb jalad kõhu alt välja võtta, kottidest kinni haarata ning need kõrvuni venitada, et moodustada tiivad ning lendu minna. Eelsmisel nädalal sain presidents clubi maitse suhu, seevastu sellel nädalal tegin sammu tagasi. Õnneks mitte väga hullu. Lihtsalt tuleb tööd teha ning inimestele paremini ideid müüa. Fucking Madis Pajo on ikka hull loom, teeb kõvasti tööd ning on teistele heaks eeskujuks. Tüüp müüb raamatuid kolmandat suve ning laksis sellel nädalal chairman's clubi oma 810 ühikuga. No excuses!
See plaan on mul endalgi. Arvan, et see pole midagi ulmet, teha üks suur samm edasi ning müüa terve persetäis raamatuid, sest inimesi, kellel neid raamatuid vaja oleks, on üks inimene liiga palju.
Sel nädalal kohtasin ikka täiesti peast kelbasteks pekstud inimesi. Uskumatu! Nii rumala näoga vaatasid mind osad ikka ukse peal, et raske oli naeru tagasi hoida. Võite ette kujutada, kui Mr. Bean teeb "ma ei saa mitte kottigi aru" nägu, aga korruta see kahega, sest vahepeal olid ema ja isa koos ukse peal. Õnneks ma nende lapsi ei näinud, kuna uks käis päris kiiresti kinni pärast esimest approachi, aga no nende ristamisel pidi miinus ja miinus küll kokku andma mitte plussi vaid topelt miinuse.
Peale selle istusin ühel hommikul maha pereemaga, kellel olid kaenlaalused karvad pikemad, kui mardo mu*n. Nagu tõsiselt. Kui vahest on ilusate pereemadega raske silmsidet hoida, nende rinnapartii tõttu, siis sellel korral kiskus pilk kaenla alla. Millega ma selle vaatepildi küll ära teenisin? :/
Peale selle tuli mingi päev uksele ka üks memm, kelle rinnapartii oli ikka korralikult taskuteni välja veninud, kuid seljas kandis ta valget toppi, mis liiga hästi läbi paistis, kuna oli läbinisti märg. Pole vist vaja mainida, et need pildid sööbisid mu mällu igavesti.
Veits kvaliteet nalja ka, sest vahest tuleb midagi ise ka ikka ette võtta.
Mingi hommik tegime koos oma toakaaslastega exexit ja millegipärast hakkasime tegema loomade hääli. Viskasime seal niisama nalja ning mõtlesime, et päris fun oleks, kui ütleksime inimestele, et õpime Animal Science-it ülikoolis ning oskame loomadega suhelda.
Päris me ei proovinudki seda! :D
Täitsa kottis. julgelt veerand inimestest uskusid seda tõsimeeli. Kuna ma oskan suhteliselt okeid tuvi häält teha, siis loomulikult ütlesin ma neile, et see on mu spetsialiteet. Vahepeal kuristasin seal niisama häält teha ning kui lind juhtus üle lendama, siis ütlesin "did you see that? they came here, because I said so" ja mõned inimesed olidki täiesti wow efektis. WTF? :D
Ühe emaga istusin maha ning tegin parasjagu sitdowni, kui märkasin, et tema selja taga on kass, kes hõõrub ennast minu auto vastu. Seejärel ütlesin talle, et ma oskan loomadega rääkida ning lasin tuulde imevaikse vile ning käskisin tal vaadata selja taha. Ema oli muidugi kohe vaimustuses, kui nägi, et kass tõesti vastu autot ennast hööritab. Ma olen ikka uskumatult osav sell! :D
Ja väike näide sellest, et ameeriklased on ikka veist võltsid ja rumalad. Tegin nädala alguses ühe isaga sitdowni ning ta tundus päris into olevat, aga kuna naine on see, kes rohkem tööd teeb ja lastega tegeleb, peab tema ka juures olema. Nii otsustasingi tagasi minna paar päeva hiljem, kui olin uuesti samas piirkonnas. Muidugi kappas isa kohe uksele ning viskas käppa nagu homeboy'le kohane on. Seejärel aga hakkas kohe halama, et krt sellel korral ei tule vist ikka ära. Küsisin siis asjatundlikult, kas asi on hinnas, et liiga kallid on raamatud? Mille peale sain jaatava vastuse. Ütlesin, et mõistan ta muret ning tõmbasin leebet, endal nägu peeru täis. Kurb tõsiasi oli see, et ma polnud talle kunagi hinda öelnudki. :)
Sellised lood siis.
Sel nädalal proovin fookuse uuesti paika panna ning silmaklapid peas eesmärgi poole rühkida. Tuleb ära! Peab tulema!
800 pole sittagi nii palju, ega kindlasti midagi võimatut. Tuleb lihtsalt kõvasti tööd teha ning siis tulevad ka tulemused, mida ootan.
Hoidke mulle siis pöialt!
It's gonna happen! My birthday is coming!
See ya, got to go!
Half President!
Getenga un buen dia!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
7 comments:
Olen poolel teeel... :D Raporteerin siis ka veidi... Lõpuks ometi puhkus, esimesed 4-5 päeva Pärnus, 4 päeva rannas, 4 ööd peol... ja täna filmilaagrisse. Kui juhuslikult enne ei näe ja ei räägi, siis soovin juba ette palju õnne ära ;)
Kurb et sinusuguseid idikaid maailmas ikka veel leidub. Truki oma ema edasi ja tervita Ivot kah.
Minu kell tiksub pea-aegu 29-ndat kuupäeva.See tähendab siis, et palju, palju, palju ja veel tuhandeid kordi rohkem õnne sünnipäevaks!
Niipalju veel, et puhkus praktiliselt läbi.Läks täie ette.Sain Pärnusse, Kabli randa, Nigula järve ujuma, värskelt ahjust tulnud suitsuahvenat...Kaisa stiilis kirjutades, jalk on natuke haike, astusin Kablis surnud ogaliku otsa ja järgmisel päeval mesilasele peale. Väga valusad olid mõlemad.Ja Risto stiilis jätkates, jalg natuke paraneb.Tegelikult suht ok juba, homme hommikul helistan, siis räägime pikemalt! Naljakas, et sul pole veel siis ka su sünnipäev kätte jõudnud!
Aga see ei takista õnnesoove vastu võtmast. Ole siis valvel!
palju õnne ja nii
Õnne ja muud head!
Ma ütlesin sulle hommikul, et täna veidi toimetan ja siis puhkan puhkuse viimast päeva, Ja sa ei oska unes ka ette kujutada, milliseid pärle ma leidsin puhkust nautides! Mul endal polnud ka aimu, et mul sellised asjad üldse olemas on. Megalt lahedaid diapositiive, alates sellest, kui Risto oli alla 1 kuu vana ja sina samamoodi. Te pole keegi neid kunagi näinud!
Sulle aga vähese vahukoorega kooki,ole sellest üle! Toomeli unenägu läheb täide!
Post a Comment