Tunne on sees!

"Y0 y0 y0 Raffas!" - ütlen ma teile, tsiteerides ühte tuntud kaasaja mõtlejat DJ Ryan Angelost!

Ma ei tea kuidas teie nädal möödus, aga ma räägin teile enda omast.

Et pikk jutt keskmiselt kokku võtta, siis võin öelda, et tegin ikka sitaks tööd. Nädala algus oli suht nutune, kuid kokkuvõtteks tuli korralik nädal. Vihjeks võin öelda, et parem, kui mu parim nädal esimesel, teisel ning kolmandal suvel oli.

Pikk tee on siiski veel minna. Tervelt 4 nädalat, mis tegelikult lendavad küll kiirelt mööda, nii et aega passima jäämiseks küll pole, kuid oma eesmärgi täitmisest on veidi veel puudu. Seda enam, et sellel aastal tahaks lõpuks ikkagi 600 ühikut ühel nädalal ära müüa. Ükskõik kuidas, ükskõik kellele!

Kuidagi hea tunne on praegu sees. Tunnen, et kui ma kõvasti tööd teen, siis tuleb ära ka. Ma olen rejection proof! Kõige raskem mu töö juures ei ole mitte see, et inimesed slammivad uksi (sellest on tegelt suht pohhui), kuid kõige frustrueerivam on see, et tihtipeale on inimesed ikka nii kuradi lollid. Mõtled küll, et ise oled tark eks, kuid tegelikkuses viivad nad kogu suhtluse enda rumaluse tasandile ja võidavad mind kogemusega.

Näiteks üks ema tuli uksele sel nädalal ja ütles, et ta ei saa minuga rääkida, kuna nad said paar nädalat tagasi endale kutsika ning nüüd nad raskelt treenivad seda. Kusjuures kutsikal oli poole tolli võrra targem nägu peas kui pereemal.

Rolands kuuleb tihti pärast esimest lauset "I'm a college student from Europe" vastuseks "I'm not interested!", nagu Rolands prooviks neile enda teenuseid müüa.

Murjanist emad on aga tase omaette. Need tunneb ära juba velgede järgi. Kui maja ees seisab auto (mark ega vanus pole olulised kusjuures), millel on suured ja läikivad veljed, siis on kindel, et maja on täis murjaneid, ning tihtipeale kuuleb esimese asjana läbi ukse "who is it". Humoorikaks muudab asja see, et toon millega see lause läbi ukse sulle näkku lendab ei ole mitte noore naise/ema hääletoon, vaid kõlab rohkem nagu mingi vana parmu hüüatus. Kui uks lahti lendab, leiab tihti ukselt tavalist kasvu 30-ndates pereema.

Eriti naljakas oli see, kui üks musta karva pereema mult pärast terve demonstratsiooni lõppu küsis, et millega ma tegelen. Isegi ta lapsed pidid naeru kätte ära surema. Hea et ma siiski ei surnud, kuna pärast väikest kokkuvõtet (väga lihtsate sõnade ja piltidega), otsustas ta ikkagi raamatud ära osta.

Üldse juhtus kummalisi asju sellel nädalals.

Rolands komistas ühe lapseahistaja otsa, kes proovis Rolandsit ennast ka käima tõmmata. Kahjuks ei veetnud ta majas piisavalt kaua aega, et aru saada, kumb kumma riista otsas lõpetama oleks pidanud.

See nädal olid meil ilmad suht killerid. Päeval oli vähemalt 40+´kraadi sooja ning päike passis tasevas kui mölakas. Taevas polnud ühtegi pilve ning isegi tuuleiil oli tundmatu nähtus.

Tegin ühe perega parasjagu sitdowni ning kõik sujus päris ladusalt. Raamatud meeldisid nii lastele, kui ka vanematele ning olin juba valmis neid close-ima, kui järsku käis ilge matsakas ning mingi tuvi sarnane lind libises mööda akent alla, potsatades näoga vastu betooni. Pole vist vaja mainida, et kogu õhkkond oli rikutud. Õnneks jäi lind ikkagi ellu ning umbes 10 minuti pärast oli ta piisavalt tugev, et lonkida mööda aiaserva päiksevarju.

Mareti seiklused loomadega vist tavaliselt nii hästi ei lõppe, või ta vähemalt proovib neid veidi värvikamalt lõpetada. Nimelt, kui ta ühel õhtul nädala keskpaigas koju sõitis, nägi ta teel lebamas ühte skunki. Kuna Skunk lebas tee peal sussid taeva poole, siis ta ilmselgelt Mareti autot nähes minema joosta ei proovinud ning nii juhtuski, et eelmise auto rehvid ei jätnud talle viimaseid jälgi näkku. Ilmselt polnud ka Mareti auto rehvid viimased mis talle templit mällu igaveseks surusid. Kuna õnnetus ei hüüa tulles, siis oli Maret veidi ikka kurb ka, et nii juhtus ning seetõttu otsustasidki nad koos oma toanaabriga väikese leinapausi skungi auks korraldada. Kahjuks ei saanud paus väga kaua kesta, kuna pausi lõpetas viimsele teekonnale lahkunud skungi poolt auto külge poogitud aroom. Selline mõnus okse ja pasahaisu segu. Could have been a great day! :D



Minu selle nädala success story on aga see, et ma koputasin ühele täiesti tavalisele uksele. Uksele tuli üks vanaema, kes oli päris lõbusas tujus ning küsis, et millega ma tegelen sellisel kuumal päeval. Umbes 10 sekundit hiljem ilmus uksele vaevu tuttava näoga naisterahvas, kelle esimesed sõnad olid "oh, sind ma just otsisingi". Need sõnad ei tähenda kunagi midagi head. Kuna ma kohe aru ei saanud, kellega tegu oli, siis proovisin jutu sees küsida mõned identifitseerivad küsimused. Umbes 30 sekundit hiljem sain aru, et tegu on ühe emaga, kes tellis mult raamatuid umbrs 3-4 nädalat tagasi ning ei maksnud toona midagi alla.
Jutu käigus sai selgeks, et põhjus minu otsimiseks oli see, et ta tahtis oma orderit canceldada. Great! Kuna tegu oli nullorderiga, siis mõtlesin, et sitta kah, las siis canceldab, kuid küsisin igaks juhuks, et kas tal ikka kollane koopia orderist on olemas. Kuna tal polnud, siis tegin kurva näo pähe ja selgitasin talle, et ta ei saa canceldada, kuna juba nii palju aega on möödas sellest, kui ta tellis, kuid ehk saab vanaema välja aidata. Kuna vanaema oli lahke inimene ja connection temaga oli päris hea (sest ta oli pärit Saksamaalt, ehk siis Euroopast nagu minagi), siis kutsus ta mind sisse, et ehk saame koos midagi välja mõelda, kuid et enne tahab ta siiski teada, et millega on tegu. Istusin vanaemaga maha, näitasin talle raamatu ning ütlesin hinna. Alguses kratsis ta küll kukalt ning polnud kindel, kas vanaisa selle kõigega pärigi oleks, kuid pärast õpetajate poolt kirjutatud soovituskirjade lugemist otsustas ta ikkagi raamatute eest maksta. Nii saigi ühest nullikast üks korralik tugev klient. Hell yeah! Jumal on ikkagi bookman :)

Selleks korraks vist kõik. Loodan, et teil juhtub samasuguseid asju ka Eestis.

Kirjutage mulle siis ikka motiveerivaid lauseid kommentaariumisse, nii nagu seda Martti Vasar teeb, sest see aitab mul pingutada ühe hobujõu võrra vähemalt rohkem.

Näeme septembris!

Selle nädala küsimus kõlab nii - Kes sai jälle koogiga näkku?