Birthday week!

Hey Ya!

Kirjutan teile esimest korda 23 aastasena. Võib öelda, et tunne on suhteliselt sama, mis 22 aastaselt, aga mitte päris. Veidi isasem tunne või nii ikkagi.

Pühendasime selle nädala siis Maretiga üksteisele. Huvitaval kombel oli mul üks parimaid nädalaid ning temal vist selle suve kõige kehvem nädal. What's up with that? :D
Ilmselgelt mehed taluvad paremini pinget, kui on vaja oma kiindumust tõestada, või siis lihtsalt naised näitavad paremini välja oma mitte hoolimist. :P

Igatahes ajasime kahe peale kokku täitsa okei summa, mille eest saame osta endale nii projektori ning muid fun activiteid teha, nt. minna reisima või midagi muud säärast.

Kuna proovisin olla terve nädala fookuses, siis mingeid väga kreisisid asju väga ei juhtunud, kuid mõned success story-d on välja käia küll, nii minu, kui ka Rolandsi poolt.

Nt. Paar päeva tagasi müüsin ühele perele raamatuid. Kuna pereisa oli ainult E-4 (specialist) astmel sõjaväes ning ema õppis veel ülikoolis ning alaliselt tööl ei käinud, siis otsustasin neile näidata Student Handbook 'ide starter set-i, mis on 3 raamatut. Connectisin nendega suhteliselt hästi ära ning lõpuks otsustasidki nad need mult ära osta. Pakkusin kohe aegsasti neile erinevaid payment plane, kuid minu imestuseks otsustasid nad maksta mulle kohe sulas. Ilma küsimusi küsimata jooksin ma autost raamatuid võtma, et neile näidata, kuidas need töötavad. Kui olin juba valmis lahkuma, küsis ema, et oot, miks seal pildi peal neid raamatuid kokku 5 on ja meie ainult 3 saime. Seletasin siis, et 3 on ainult starter set. Kulutasin umbes minuti, et seletada neile, mis on 4. ja 5. handbookis ning kui ema kutsikasilmadega isale otsa vaatas, mõistis ta, et tuleb ikka 4. ja 5. ka ära osta. Nii teenisingi ma 120 daala asemel 200 daala. Pole paha, või mis? :)

Rolandsiga juhtus aga selline lugu, et keset sitdowni käis mingi ilge pauk. Kogu pere jooksis akna peale vaatama, et mis kurat just juhtus.
Kulus umbes pool sekundit ning terve pere oli majast väljas ning Rolands leidis ennast üksinda keset elutuba, mokk töllakil, proovides aru saada, mis just juhtunud oli. Pikemalt mõtlemata lippas temagi kõige pealt akna peale ning avastas, et pereema auto oli veerenud rahuliku südamega üle tee ning ramminud naabrimehe aeda. Kogu selle sündmuse peategelaseks oli aga nende 3aastane poeg. Päris vinge või mis? Rolandsi õnneks läks kõik siiski hästi ning midagi hullu ei juhtunud. Kõige parem on selle loo juures aga see, et selle saab lõpetada lausega - "And then they bought".

Üks lugu veel...

Nädala alguses istusin ühe vanaemaga hommikul tema veranda peal ja näitasin talle raamatuid. Memmele läksid raamatud ilgelt peale ja oli juba valmis, et kirjutada mulle tsekki, kui kohale jõudis vanaisa. Memm oli nii sillas raamatutest ja kukkus kohe papale seletama, et kui vinged need on ja et ta ostab kindlasti ühe seti raamatuid, kuid tema arvates oleks ilgelt vinge, kui vanaisa ostaks ka ühe seti raamatuid nende lastelastele. Kuigi see mõte alguses taadile ei meeldinud, muutis ta oma meelt nähes raamatuid. Nii nad ostsidki mult 2 setti lasteraamatuid. Suht power.

Aga et Ameeriklastest teile head muljet ei jääks, siis peab ikka ühe halva näite ka tooma.

Nimelt neljapäeval, kui Siim mind Follows, koputasime me pealtnäha tavalisele uksele. Ning juhtus see mis tavaliselt ikka juhtub - Mitte keegi ei tulnud uksele. Olime juba paar maja edasi, kui nägime selle sama maja ees seismas ühte tolgust, kes karjus "hei, did YOU knock on my door?" Mina olin muidugi - "Hei, how are you doing?" ning sörkisin vaikselt dibla poole. Miks Dibla te küsite? Sellepärast, et ta karjus, või pigem röökis nagu haige siga, keset oma elamurajooni - "Go away", "Don't come here!", "what do you want?" jne. Kui olin peaaegu kohale jõudnud, küsis ta mult "Sprechen Sie Deutsch?". Isegi terve approachi karjust ta mulle samasuguseid lauseid näkku ning lubas mind lüüa, kui ma tema muru peale astun. Lõppes asi sellega, et ta lubas mulle politsei kutsuda. Idioot jääb ikka idioodiks.

iSelline nädal oli mul siis siin pool sood. Proovin teile paar pilti ka meie vahvast koogiga näkku võistlusest visata, et te saaksite minu üle naerda, kuna ma sain suht hellalt ikka Alici käest lakki. Veidi piinlik, kuid pole hullu, sellel nädalal on mul võimalus talle ära teha.


Tahtsin kõiki veel tänada, et te mulle õnne soovisite sünnipäeva puhul ning olge ikka muhedad edasi. Love you guys!

Selle nädala küsimus on? Kes saab koogiga näkku?!