Alustan tsiteerides Getter Jaani lugu "Parim päev". Kõik on alles alguses. Seljatasin just kolmanda nädala, aga tunne on, nagu oleks selle seljatamiseks pidanud temasse hambad sisse lööma nagu Luis Suarez ja enne nädala lõppu pidanud ennast trahvikastis veel pikali ka viskama nagu Robben, et saaks ikka enne lisaaega selle asjaga ühele poole. Iga aasta uut moodi, või kuidas see nüüd oligi. Ja noo kui aus olla, siis kolmanda nädala lõpuks on tunne tulemusi vaadates, et ratas käib all ringi ja kummilõhna on kõik kohad täis, aga stardijoon on veel käega katsuda. Sellegipoolest olen positiivne ning usun, et tuul pöördub. Proovin nendest inimestest siin aru saada. Pole suutnud väikelinnade inimesi veel päris lahti hammustada, läheb veel natukene aega.
Kolisin täna ka uude kohta elama, kuna Helenile tuleb külla palju sugulasi ja ta ise ka läheb kodust ära reisima. Uus pere on päris pull. Pereema Anu oskab eesti keelt, sest et ta vanemad on eestlased, kuid ta ise sündis Rootsis ning umbes 8 aastaselt põgenesid nad ära Kanadasse. Pereisa on aga Sakslane ning nad on nüüd abielus olnud 5 aastat. Mõlemad on umbes 60 aastased ning Anule on see teine abielu. Frank käib vabal ajal golfi mängimas ning võitleb tagaaias lindude toitu varastava oravaga. Päris naljakas oli teda vaadata, kui orav täna enda nägu näitas, siis haaras Frank koheselt veepüstoli ning kukkus varitsema. Pärast sobiva positsiooni leidmist sai orav korralikult karva märjaks, kuid tundus, et tal on sellest kohati suhteliselt suva, sest mõne minuti pärast oli ta uuesti platsis ning põsed veel eelmisest raksust punnis.
Väga naljakaid asju mul sel nädalal endal ei juhtunudki, aga ühel emal õnnestus mind küll naerma ajada. Viisakas nagu ma olen, ulatasin pereemale terekäe koos oma naeratusega. Minu üllatuseks ei tahtnud ta seda aga vastu võtta, vaid vabandas hoopis nii: "I Can't shake your hand, I just washed them and they are a little bit dirty, because I didn't use any water" :D Kahjuks tal enam kooli ealisi lapsi polnud, seega maha temaga ei istunud ning seetõttu jäi see ka viimaseks pirniks tema käest.
Päris suureks üllatusesinejaks osutus üks 16 aastane tütarlaps, kes tuli mind uksele tervitama ühes ilmselgelt rikkamas majas. Noo tema oli küll ikka korralikult välja õpetatud, sest et ta ütles mulle vist umbes 10 korda, et nad pole huvitatud, hoolimata sellest, et küsimused olid esitatud nii, et neile ei saa vastata selliselt. Nt. Kui ma näitaks sulle midagi, mis aitaks sul aega säästa kodutöödega, siis kas see oleks päris äge? Temast saab kunagi iga ukselt-uksele müügimehe suurim "unistus".
Aga kõik olukorrad pole päris nii traagilised. Istusin keset nädalat ühes tupiktänavas ja sõin oma lõunat, kui nägin kahte noort tulnukate emalaevu meenutavat kogu mööda tänavat alla veeremas. Ise mõtlesin, et huvitav kus nad ruttavad ja mis nad siin üldse tuiavad, aga siis nägin, et nad möödusid just "no overweight parking" sildist. Pole ime, et nad sinna platseeruma ei jäänud, siiski seadusekuulekad kodanikud.
Viimase loo toon aga Georgiast, kus peategelaseks oli Anna toakaaslane. Kuna USAs on tavapärane, et inimesed passivad garaazis, siis astuski tütarlaps julgelt garaazi, sest märkas seal juskui pereema. Kuna esimese approachi peale ema aga piiksugi ei teinud, siis otsustas ta julgelt oma teise approachiga algust teha, kui märkas, et tema selja taga on vist keegi. Plika keeras ümber, et uurida, kellega on tegu ja ehk teeb tema rohkem häält, kuid enne kui ta liitujat kõnetada jõudis, pidi ta aga vastama küsimusele "who are you talking to?". Kuna ta ei saanud aga aru, et millest selline küsimus, siis otsustas ta ümber pöörata ning vaadata, mis värk on. Tuli välja, et ta oli kogu aja rääkinud kapi peal oleva naise pildiga. Juhtub ikka, samas vist ei tohiks mitte kunagi. :D
Täna pikemat juttu ei teegi, lähen lükkan rannavolle platsilt koju toodud liiva jalgadelt maha ning poen ära voodisse.
Lõpetuseks küsin, kas esimene gaypaar, keda ma sel suvel kohtasin lisas mind endale facebookis sõbraks või jah? Õigesti vastanute vahel loosin välja 2 vaba pääset minuga koos õhtust sööma tuleva nädala pühapäevaks. Tasub kiirustada!
It's gonna be unbelievable!
Targo
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Lisasid, aga sa ütlesid, et rõõmikutega ei suhtle :D
Aga muide, aitab nüüd küll jutustamisest ja stardijoonel passimiest. Pane oma müügimootor käima, könn! Presidents club ja kõik muu ootavad!
Post a Comment