Kukimuki!

Ja nüüd ma siis Raporteerin.

Päris kiirelt lendasid need 2 nädalat mööda. Korra mõtlesin küll eelmisel pühapäeval, et kirjutan teile midagi ilusat, aga jõudsin motelli kell 11 õhtul, nii et lendasin otse dušši alla ja magama, et olla valmis Livia Smatralova followmiseks.

Päris naljakas oli tal sabas tilpneda, kuna ta müüs täpselt üle tänava sealt, kus mina esimesel suvel raamatuid müüsin. Seetõttu küll samu emasid enam ei kohanud, küll aga oli kõht ärevust täis ja isu väga suur ei olnudki.

Livia on ikka kõva mutt, väga kreisi, kuidas ta inimestega 1 minutiga ära connectib, proovisin seda ise järgmisel päeval järgi teha, kuid ei tulnud kuidagi ära. Peab vist veel harjutama. Muidu töötame suhteliselt ühtemoodi, ta on lihtsalt veidi parem nimede kasutamisel ja veidi kiiremaid sitdowne laksib ka teha.

Tahtsin ööbida oma esimese suve hostfamily juures, aga sellest ei tulnud suurt midagi välja. Kopsisin umbes 20 minutit ukse peale seal, kuna tuled majas põlesid, kuid kedagi ukse peale ei tulnud. Andsin lõpuks alla ja hakkasin ära sõitma, kui kohale jõudis üks perepoegadest. Suht napikas või nii.
3 aastaga on seal majas ikka asjad väga muutunud. 3 aastat tagasi oli üks poegadest 11 klassis ja teine lihtsalt "eluvend", raiskas oma aega tehes mitte midagi ja sattus ainult pahandustesse. Nüüd on aga mõlemad ülikoolis ning käivad isegi kooli kõrvalt tööl. Pereema, kes muidu juba 9-10 ajal õhtul voodis oli, on leidnud endale mingi boyfriendi ning chillis parasjagu kuskil kohtingul temaga, seetõttu ma teda ei näinudki. Kahju veidi, aga saan üle.

Muidu on need 2 nädalat mul ikka vinged olnud. Laksin kõvasti tööd teha ja liigun päris heas graafikus. Fookus on paigas. Tahan saada presidendiks ja proovin iga tunni ja päevaga paremaks inimeseks kasvada. Ma arvan, et see tuleb mul hästi välja. Kuna seni on mu parimad nädalad jäänudki sinna 5. ja 6. nädala kanti (praegu sai just 6. nädal läbi), siis on aeg muudatusteks ja selle arvelt annab veel kõvasti kasu lõigata. Parimad nädalad on ees.

Otsustasime Maretiga, et sellel nädalal teenitud raha investeerime endasse ja oma kodusse. Ei maksa lihtsalt arveid, vaid punume pesa kodusemaks, et mõnusam külalisi oleks kutsuda ja enda elu üldse veidi värvilisemaks maalida. It's gonna happen! :)

Muidu hea meelega jätkan ka "Ameeriklased viivad lolluse ikka hoopis uuele levelile" peatükki.

Nt. ükspäev tuli uksele ema, kes ütles, et tal pole minuga aega rääkida, kuna ta on praegu puhkusel.


Üks suhteliselt naljakas lugu juhtus Rolandsiga. Selle nädala keskel tuli koputuse peale uksele üks keskkoolis õppiv tütarlaps. Igati moosise välimusega piff oli, aga poole approachi pealt kaotas ta lihtsalt ukse peal teadvuse.

Rolands oli muidugi suht WTF!?!?! Seda enam, et hispaanlastest teetöölised karjusid talle midagi, millest ta muidugi aru ei saanud ning peas trummeldas ainult "Fuck me!". Te võite vist ette kujutada, millise dilemma ees ta oli. Kuna tütarlaps oli üksinda kodus, ei tahtnud ta majja sisse astuda, kuna inimesed võivad valesti aru saada, aga natukene naljakas oleks lihtsalt minema ka joosta ju. Natukese aja pärast hakkas tüdruk teadvusele tagasi tulema ja lausus sonides: "go and pick up my IPhone from the bed!". Rolands muidugi ausa poisina vastas, "awww... wtf, I have never been in your house!". Lõpuks ta ikka läks majja ja tõi selle telefoni ning mõne minutiga olid juba piffi sõbrad kohal. Ilmselt polnud see tal esimene kord sellist etteastet korraldada.

Sellised lood siis siin pool sood.

Selleks nädalaks vist ongi kõik.
Tahan veel tänada kõiki, kes on viitsinud kommentaari jätta, väga vinge on neid siin lugeda olnud.

Uue nädala eesmärgiks on teha vähemalt 15 sitdowni iga päev ja teha lihtsalt enda parim iga kord, kui kedagi kohtan.

Loodan, et teil tuleb vinge nädal, mina tean, et mul tuleb.

Selle nädala küsimus on - Kellel on sellel nädalal sünnipäev?

See ya, got to go!!