Sinna ja tagasi ehk lugu sellest, kuidas SMD käis Tõnu Hiielaidu Idahos followmas

Et mitte olla ebaviisakas, kuid sellegipoolest stiililt ebakorrektne (alustan lauset sõnaga et), tervitan kõiki lugejaid ja samuti kõiki neid, kes mu ära tunnevad. (sooviloo jätan pärastiseks)

Tsau!

Ilmselgelt on 7. nädal nüüdseks läbi ning suurte silmadega koputab järgmine nädal juba minu südametunnistusele. Vähem kui pool suve on veel ees. 5 nädalat, et olla täpne.
Täiesti uskumatu, kui kiiresti need nädalad minust mööduvad. Vahel on tunne, et liigagi kiiresti. Keskmise päeva jooksul peatun umbes 80-100 ukse taga, millest umbes 40 korral tuleb keegi ukse peale, kellest 30 näevad mu raamatuid ja umbes 20 inimesega istun ma ka korra maha, et neile rääkida ideest raamatute taga. Keskmiselt räägin iga emaga umbes 10-25 minutit aga umbes sama pikk tundub terve päev. Imelik mõelda kohe.

Aga kuna mul on ainult pühapäeval aega teiega rääkida, siis võtan need 25 minutit igast päevast umbes paari minutiga kokku.

Nagu ka pealkirjas mainitud sai, käisin sel nädalal Tõnut followmas. Sõit tema juurde võtab umbes 3 tundi aega, kui lubatust veidi kiiremini sõita :D. Seetõttu jäi esmaspäev veidi poolikuks, kuid sellegipoolest tegin kõvasti tööd. Sõit kulges suhteliselt rahulikult ja isegi päris mõnusalt, kuna sain õhtul natukene ka Maretiga rääkida. Ta on mul ikka tubli.

Jõudsin Tõnu juurde umbes 30 minti enne teda, kuna ta töötab umbes 40 minuti kaugusel kodust - maapiirkonda, kus ta hängib päevad läbi farmerite ja nende naistega :D.

Päris chill kodu on neil isegi. Pere on umbes 60-ndates, aga on oma elu jooksul ilmselt 20-30 korda üliõpilasi igalt poolt üle maakera hostinud. Seetõttu on Tõnu ja ta room-matei päralt terve keldrikorrus, kus on isegi piljardilaud. Tahaks öelda, et me mängisime piljardit, kui ta koju jõudis, aga seda ei juhtunud, kuna me oleme tööloomad ja püsime ilusti schedulis.

Öö möödus meeldivalt, kuna sain magada Tony kaisus. (thanx Tony)

Hommik oli tavaline. Raudmehe kombel lendasime 5:59 oma supercooli attitude-iga külma dušši alla, viskasime oma hästi lõhnavad riided selga ning kimasime hommikusöögi kohta. Söögikoht oli veidi teistsugune, kui ma harjunud olin. Inimesed olid rohkem maainimesed kui linnainimesed ning lõhnas ka veidi teisiti. Söök maitses natuke tummisemalt ning valgus lajatas aknast sisse veidi tuhmimalt. Sellegipoolest lippasime me üsnapea sealt minema, meel hea ja kõht täis, oma seiklustele vastu.

Päev läks kiirelt, kuid nalja sai palju. Maal kohtab ikka täitsa uskumatuid tüüpe. Päeva highlightiks oli üks hispaania pere, kes elas kuskil päraperses ja ei rääkinud sõnagi inglise keelt. Lõbus oli vaadata kuidas Tõnu entusiastlikult paari väljendit hispaania keeles purssis. Põhiline oli ikka "libros, SI!?, SI!?, SI!" :D
Tegime sitdowni auto kapotil muuseas ja proovisime neile ikka selgeks teha, et hea diil on ja et head raamatud. Pereisa kutsus järjest tüüpe välja, lõpuks oli auto ümber 3 hispaania tüüpi, ema ja paar last ning kõik vaatasid isuga raamatuid. Ja selle loo saab lõpetada lausega "and then they bought". Ema viskas oma krediitkaardi letti ja diil sai tehtud.

Teine äge pere oli selline, kes ei saanud ilmselt poolest jutust aru, mis Tõnu rääkis. Perepoeg ei olnud just kõige kirkam kriit. Nt. oli neil slline vestlus...

P: "why do you speak so funny?"
T: "because I have an accent"
P: "You had an accident? what happend?"

või siis emaga

T: "How does it look so far?"
E: "Looks okay"
T: "So what do you think about it?"
E: "Think about what?"
T: "about these books."
E: "Yea, I think about them"
T: "Do you think something about them?"
E: "yea, I think something"

Et kiiremini sealt minema saada, leppisime endale kokku appointmendi 18 jaanuariks ja tõmbasime tuld.

Illustreerivaks elemendiks võin öelda, et peretütar kes oli umbes 8 klassis taidles ja esines seal kogu aeg taustaks ja korrutas, et talle ei meeldi kool ülde ja et ta tegi science classes juba eelmisel aastal ära. :D

Igatahes oli päris korralik päev, saime kokku 8 klienti ja 18 sitdowni. :)
Õppisin vanameistrilt ikka sitaks, eelkõige aga seda, et tuleb olla rahulik ja chill.



Sünnipäevahommikul sõin ma veel koos Tõnuga väikse koogi, enne kui ma tagasi koju sõitma hakkasin.

Endal juhus mul selline lugu.

Tegin reede õhtul veel tööd ja sattusin peale ühele aias rohivale emale, keda juba üle nädala olen proovinud kätte saada. Viimane ema muuseas sellel tänaval.
Kui ligi astusin, teatas ta juba kõva häälega, et ta teab, et ma müün ask-me raamatuid ja et talle on neid juba näidatud. Libisesin talle vaikselt külje alla ja uurisin, et kes ja kus. Tuli välja, et nädal varem oli Madli talle ja tema vanematele nende kodus peale sattunud ning teinud korraliku sitdowni. Paraku ei ostnud ta tollel korral midagi, oli öelnud Mirjamile, et pole piisavalt raha. Sai veidi valesti aru ka, et peab augusti lõpuks kõik ära maksma, aga näeb raamatuid alles sügisel.

Igatahes rahustasin ta maha ja sain ta uuesti raamatutest excited. Ja vot mis juhtus. Kui oli saanud piisavalt tõendeid, et mul on need raamatud autos olemas ja tal on võimalik saada need ka kohe kätte, muutus ta palju enesekindlamaks ja kirjutas mulle välja kaks checki umbes 240 dollarile. GREAT SUCCESS!

Aga et teid veidi emotsionaalsemaks saada ja veenda, et asjad, mida me müüme on tõesti head, siis ütlen, et mul oli sel nädalal ka paar sellist klienti, kus lapsed lubasid ise pool maksta :)


Et oma roommate Dima ka ära mainida, siis räägin teile, mida ta mulle eile tegi.

Nimelt läksime veidi hiljem magama, kui tavaliselt, kuna täitsime veel oma weekly-reporte. Seetõttu läksin ma magama umbes poole 1 paiku. Siinkohal pean mainima, et mul oli sitaks magus uni, kuni ärkasin üles mingi ilge kolina peale.

Unesegane nagu ma olin, ei saanud ma kottigi aru. Paar minutit läks aega enne, kui ma aru sain, et tegu oli äratuskellaga. Naljakas oli see, et mina ei olnud endale ühtkit pannud. Vaatasin oma käekella, mis näitas, et kell oli 4 öösel. Great! Hakkasin siis pimedas ringi kobama, proovides kindlaks teha suunda, kust see kolin tuleb. Kobades läbi kapi ning vooditaguse ning leidmata lärmavat junni, otsustasin tule põlema panna. Esimestel minutitel polnud ka sellest midagi kasu, kuna valguse tõttu voolasid silmad vett täis ja ma ei näinud midagi. Kui pilt selgeks tagasi kiskus, uurisin kindluse mõttes läbi kapi ning vooditaguse, et veenduda, et ma kobades midagi vahele ei jätnud. Ei jätnud. Great! Kus kuradi kohas see kell siis on, mõtlesin ma. Lõpuks kui midagi jälle jagama hakkasin, vaatasin voodi alla, sinna, kuhu see kurjam ennast peitnud oli või kellegi väikeste kätega paigutatud sai.

Kuna tegu oli mulle tundmatu kellaga, siis toksisin enda meeles päris arukalt läbi kõik nupud kellal, kuid ei saanud seda kuidagi vait ning otsustasin seetõttu seda peksta seni, kuni see vait jäi.
Võttis aega, enne kui uuesti magama jäin.

Hommikul tuli Dimka minu tuppa ning küsis imestunult, et kas ma ei plaanigi üles ärgata, kuna olin juba pool tundi sisse maganud. Ütlesin, et keegi värdjas oli mulle kella pannud voodi alla, et ega ta ei oska aimata, kes see olla võinuks. Selle peale hakkas ta muidugi naerma. Õnneks rahunes veidi maha, kui kella nägi. Paras mõtlesin ma ning ütlesin: "it's going to be a great day!".

Aga et veidi rõõmsamal toonil lõpetada, siis selgitan teile, miks vahest jäävad bookfieldil juhtuvad asjad ainult bookfieldile.

Nimelt elab mu hea sõber Herr Martin Born koos kahe FY-ga. Kuna neil on aga HQ kaks voodit, siis on neil terve suvi jooksev competition, et see, kes teeb kõige rohkem SD saab magada üksinda voodis, teised magavad aga kahekesi teises.

Neljapäeval võitis vahelduseks üks FY. Huvitav oli aga fakt, et tüüp läks õhtul hea tujuga magama, kandes jalas trussikuid, kuid imestama pani fakt, et hommikul kui ta ärkas, polnud tal neid enam jalas. Keegi ei tea mis juhtus ning kui poiste südametunnistus vastu peab, ei näe tõde ka kunagi päevavalgust.

Ehk et tänase järjejutu moraal on - Usalda aga kontrolli :D


NB! kuigi oli hea nädal, jäi isa auhinnast veidi puudu, kuid ilmselt rerunnin seda suve lõpus

NB! Selle nädala commitment Maretiga oli selline. Kui ma saan vähem kui 30 klienti, siis ostan ma talle mõne hea lõhna, kui saan rohkem või sama palju kui 30, siis ma ei osta talle midagi ning kui juhtub nii, et saan 40 või rohkem TUGEVAT klienti, siis ostab tema mulle mõne hea lõhna.
Hoidke mulle siis pöialt.

Love you guys!
Tuleb ilgelt äge nädal!