Tsau muhklid!
Alustuseks vabandan kõigi nende ees, kes arvavad, et olen täna veidi halvas tujus, blogi kirjtuamise ajal, kuna esmapilgul võib tunduda blogi pealkiri üsnagi ropp. Seevastu tahan enda kaitsks öelda, et tegu on igati korrektse pealkirjaga. Loodetavasti panite tähele, et kirjutasin Munn suure algustähega, kuna tegu on siinkohal täiesti korraliku Ameerika nimega, mitte roppusega eesti keelest.
Kuna paljud teist on päris rikutud mõtlemisega, siis tahtsin selle meelega alguses kohe välja tuua, et teie attitude-i haipida.
Nimelt, juhtus selline lugu, et nagu harjumuseks on saanud, tegin ma tööd nii nagu ikka. Erinevuseks oli see, et isa, kes uksele tuli ei kandnud mitte tavalist Ameerika nime, vaid erilist. Vähemalt minu silmis (kuna minu näol on samuti tegu rikutud mõtlemisega inimesega). Tegin talle oma tavalise approachi, kuid kui ta ennast tutvustas, ei suutnud ma enda naeru enam tagasi hoida.
No kes paneb oma pojale nimeks Munn?
Lühida dialoogi tagajärjel selgus, et mees oli nime saanud oma vanaisa järgi.
Järeldus - neil oli peres vähemalt 2 munni! (happens only in america)
Kuna ma olin tema seltsis suhteliselt lõbus ja ma pärisin päris palju ta nime kohta, siis tundis viimane muret, et äkki tähendab see meie keeles midagi. Ütlesin talle ausalt silma vaadates, kuid seejuures valetades, et ei tähenda see mitte midagi, lihtsalt tore nimi on. (NB! Iseloomu vääriline)
Aga see ei olnud mitte ainuke tore lugu meie mandrilt sellel nädalal. Mu fantastiline roommate Dimitri oskab ka ikka üllatada. Mainisin vist teile kunagi, et Dimka pole just kõige kirkam kriit, kui tegu on navigeerimise ja positsioneerimise ning muu sellisega. Nimelt õnnestus vaesekesel eksida nädala keskel ära kiirteele ja seda mitte ainult paarikümneks minutiks, vaid tervelt 2,5 tunniks. Seetõttu ostsime talle GPS täna, noh et poiss ikka saaks tööd teha, mitte ei oleks alamakstud taksojuht ilma reisijateta.
Üleüldse tundub, et see nädal oli paljudel päris naljakas.
Kauro Düüna sai värvilise õppetunni selle kohta, et kes ei tööta, see ei söö, ehk et ära tee pikka lõunapausi.
Kauro on muidu töökas kui hobune, aga enne teisipäeva kippus tegema vahest pikemaid lõunapause kui peaks. Aga mitte enam. Nimelt istus ta heas usus pargipingil ja sõi oma sööki kahe suu poolega või isegi kolmega. Hea isuga poiss on noh. Aga tuleb välja, et Ameerikas on ka hea isuga kutte. Nimelt sõitis talle juurde mingi tüüp oma truckiga ning alusas vestlust päris otsekoheselt.
Tüüp: Hei you, wanna do a full ride?
Kauro: eee... come again?
Tüüp: well... wanna do a full ride?
Kauro: wtf is that?
Tüüp: mm.. Wanna have a blowjob?
Jah, tegijal juhtub! :D
Loo moraal - tee tööd, siis ei tiku ebaheteroseksuaalid ligi. :D
Mitte, et meil midagi nende vastu oleks, aga lihtsalt "not interested" on vist kõige õigem väljend selle kohta.
Ilmselt olete kuulnud, et Eestis on kõige ilusamad naised?
Aga mitte ainult naised, vaid ka mehed.
Nt. Jaanus Lepplaan'ele tuli ukse peal vastu ema, kes oli täiesti alasti. Aga mitte ainult naised pole hullunud meist, vaid ka tüdrukud.
Ehk teate vastupandamatu libiidoga meest nimega Tarmo Unt. See võib osadele tunduda küll uskumatuna, aga talle tuli approachimise ajal kõrvalmaja uksele teenager, kes tõmbas endal kanni paljaks ning hakkas ennast ise slappima, karjudes meelalt "look at me, LOOK AT ME!". :D
Aga et teile aimu anda, miks sellised asjad siin juhtuvad, siis räägin teile selgituseks loo, mis juhtus Mari Mooraga.
Nimelt tegi ta sit-downi pealtnäha täiesti tavalise perega, kuid erinevuseks oli see, et laste ema oli mures laste valehäbiga ning seetõttu oli tegelenud laste seksuaalkasvatusega juba VÄGA noorelt peale. Ehk mäletate veel episoodi ühe autistist poisiga, kellele meeldis oma "special bodypartidega" mängida. Sedapuhku on peaosas aga väike tüdruk, kes on umbes 4 aastane.
Kuna ema tahtis laste valehäbist varakult jagu saada, siis lasi ta neil palju paljalt ringi joosta. Seda muidugi ka tädi Mari juuresolekul. Kui ema aga korraks toast lahkus ja tütre Mari seltsi jättis, siis tundis plika vajadust oma küpsuse demonstreerimiseks. Nimelt viskas ta ennast Mari ette põrandale, ajas oma jalad harki ning hõiskas lõbusalt - "look at me, I have a vagina".
Ilmselgelt seletab see lugu ära ka müsteeriumi, miks Jon La Joie kirjutas loo "Show me your genital", mille põhipoint on Women are good for only 3 things, cleaning, cooking and vagina!
Aga et Dimkale veidi populaarsust koguda, siis veel selline lugu temast. Jällegi seotud tema mitte kõige tugevama küljega - navigeerimisega.
Dima tegi hommikule tugeva alguse ja sai kohe kella 8 ajal ühe emaga sitdowni. Aga kuna päevad on meil pikad, siis koputas ta õhtul uuesti sama ukse peale. Kuna emad võivad tihtipeale väga sarnased olla, siis ei saanud Dimitri kohe arugi, et tegu on sama emaga. Paraku oli tema ainus, kes ei saanud aru, et ta seal juba olnud on. Ema küsis siis otsekoheselt, et noormees, miks te jälle tagasi olete, mille peale Dima ainult kohkunud nägu tegi ning küsis jahmunult, et kas ta tõesti on juba seal olnud. Selle peale vastas ema loomulikult jaatavalt, kuid segaduses olev Dimitri küsis seepeale kahtlustavalt - "kas ma võiksin neid teile äkki uuesti demostreerida?" :D
Aga muidu läheb meil ikka hästi, tänan küsimast. Teeme siin kõvasti tööd ja oleme muidu asjalikud. Vabal ajal proovime natukene ennast liigutada ka. Seetõttu käisime täna Dimaga tennist mängimas, päris head oleme, aga mina olen parem. :P
Muuseas... teine fun asi mida olen nüüd paar korda mänginud on wii peal GuitarHero, aga kidra asemel m2ngin seda hoopis trummidega, mis on hoopis funim. Kui on võimalust, siis kindlasti proovige.
Aga üldiselt on nüüd 2/3 suvest läbi ning parimad nädalad on ees. Plaanime täna Dimushkaga vara magama minna, et siis on hea värske uuel nädalal littima hakata. Plaanis on siis teha parim stats numbrites ja ka attitude-is. Hoidke pöialt meile.
Muuseas, kui keegi tahab vahest mulle helistada, siis mu number on +1 801 906 1290 AGA helistada tohib ainult EESTI AJA JÄRGI kell 15:30-16:30. vot nii :)
Aga Ä le panen täna täpid peale looga Maretist.
Kõik me siin oleme ikka superstaarid ning seetõttu kirjutas üks ajakirjanik temast sellel nädalal ka loo. Nimelt chillis Maret kuskil tavalises Trailerparkis ringi ja otsis emasid, kui ta sattus ühe reporteri ukse taha. Püstolreporteril polnud küll lapsi, aga oli Maretist ja tema tegemistest nii ekstaasis, et lippas oma komkasse ning tõi virgalt liigutades välja paar tooli ja loomulikult ka diktofoni. Jutuajamine võttis ehk aega umbes 10 minutit, kuid selle ajaga lasi Maret, vana kala, paar head sõna ka raamatute kohta artiklisse kirjutada. See artikkel peaks nüüd lähiajal ilmuma.
Tulemuseks on ilmselt sama, mis Tanel Jäppinenil Texases oli, et kui approachis mingit tüüpi, siis tuli vastuseks kohe, et ma tean küll, kes sa oled ja mis sa teed, aga mul ei ole aega... näeme hiljem! :D
Siinkohal lõpetan oma tänase sissekande ning soovin teile parimat nädalat. See nädal tuleb kasvamise nädal ning kasvame ainult paremuse poole.
Näeme varsti!
Suure Maailma Direktor
XOXO
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
ajee, lõpuks on telefoni number ka olemas- kirjutan üles :) et siis jänkide ostutuju ikka tõusuteel oleks!
Oehh, teil selline roppuste nädal kohe! Ma koristasin täna keldrit ja avastasin jalgrattad.... Kella poole 23 ajal otsustasingi sõitma minna, kohe mitte ei saa aru, miks ma seda varem teinud pole? Valida oli Scotti ja Peugeot`vahel, valisin oma vana hea ja turvalise margi, nimelt Peugeot`nagu mu autogi oli.Esimesed 100m oli suht köögerdamine, siis avastasin, et rattal kohe mitu pidurit..Edasi läks juba lõbusalt. Käisin Raekoja platsis kinos, nimelt meil praegu TARTU FILMIFESTIVAL.Kahjuks oli film vales keeles (kuigi armastusfilm!!!). Suundusin retkele "tunne oma kodumaad".Esmalt käisin ära ülejõe rannas, kus ma viimati olin ülikooli ajal. Sõitsin mööda ka suusabaasist, kus pidi pidu toimuma igal õhtul, aga võta näpust, täna olid uksed suletud.Ja kottpime oli seal puude all, mingid imelikud postid keset kõnniteed. Korra pääsesin päris napilt, et käna ei käinud. Meie rand siinpool jõge oli palju mõnusam! Ja ületasin täna esmakordselt Laia tänava silla, see juba nädal tagasi sai valmis lõpuks.
Homme on mul valida, kas rattaga sõitma või rullama. Rulluisud juba mitu nädalat auto pagasnikus, aga ikka pole veel nii sportlikuks hakanud.Aga võib-olla lähen hoopis seenele. Ok, hommik on õhtust targem, käin töl ära ja vaatan, mis saab. Sina ole väga tubli! Kallistan!
Tere, rikutud mõtlemise parandaja! Saadan Sulle tagantjärgi natuke õnne sinna Ameerikasse lisaks, sest ega seda ikka liiaks saa ja soovin muidu kah vanale mehele igas asjas vähe vedamist juurde!
Ema Epp
Post a Comment