Botased kuluvad...

Y0 y0 y0 raffas! Siin on DJ Targo Holsting, T-A-R-G-O H-O-O-O-L-S-T-I-N-G!!!

Et olla natukene noortepärasem, siis küsin, Miz Toimps?

Üldiselt on see nädal päris kiirelt mööda vuhisenud. Kuigi käimas on alles/juba teine nädal, siis elu on vajunud päris kiirelt oma igapäevasesse rütmi... 5:59 üles, külm dušš, kiirelt külmikust lunch box (kui meeles on) ja 6:12 majast välja. Autoga söögikohta, 6:45 on toit laual ja ilusad kollased munad kõditavad kõhtu ning puhtalt juba toidu aurude pealt on tunda, kuidas energialaeg on päris korralik. 7:15 tõmbame hommikusöögi koha ees ennast käima, kuigi tundub, et selle koha pealt vaatavad Kanadalased meid veidi imelikumalt kui seda Ameeriklased tegid, ning panemegi erinevates suunades tööle minema.

Päevad lähevad ikka päris kiiresti ning kuna Kanadalased on vähe mõistlikumad inimesed kui USAkad, siis niipalju naljakaid lugusid ka ei juhtu, hoolimata sellest, et ma müün praegu pigem vaesemas piirkonnas, kui rikkamas. Isegi vaesed inimesed saavad asjadest natukene aru.

Nädala tulemusega ise veel päris rahul ei ole, aga samas kõige sitem algus ka pole olnud, teel presidendi klubi poole ikkagi naeratus näos ja botased kuluvad edevalt... kui nii palju ei sajaks, siis ilmselt pritsiks vahest leekegi välja.

Ilm on siis seni olnud ikka päris imelik. Sadanud on iga päev ja ilm muutub iga tunni tagant. Hommik algab umbes 10 kraadi juures, siis tõuseb temperatuur 20 kraadini, natukene paistab päikest, siis tulevad mingid kollid pilved, mis pillavad ennast minu peale umbes tund või kaks ja kaovad siis sootuks. Ja kui pilvi parasjagu pole, siis passib Päike taevas kui mölakas ja rõõmustab selle üle, et kuu istub varjus.

Kuna iga suvi kipub olema ikka erinev ning üllatama millegi uuega, hoolimata sellest, et mul on käimas juba 7. suvi, siis selle aasta üks huvitavamaid kogemusi oli juba nädala alguses ära.

Jõudsin teisipäeval teistest enne koju ning tippisin oma statistikat arvutisse, kui kuulsin, et teiselt poolt seina hakkas kostuma huvitavaid häälitsusi, mis ajapikku läksid aina tugevamaks ja tugevamaks ning istutasid pähe igasuguseid "fantastilisi" pilte. Peale seda ei vaata ma oma selle aastast pereema ja -iga enam kunagi samamoodi.

Aga et Kanadalastele mitte liiga palju krediiti anda, siis ühest jobust pean korra rääkima küll. Nimelt koputasin reede hommikul ühe tüübi uksele, kes kohe algusest peale hakkas minuga võitlema, et ta ei taha midagi näha ja eriti rääkida ka ei viitsi. Pika maadluse peale sain ma ta ikka kotist välja rebitud raamatuid vaatama ning selle peale tundus vana murduvat. Sitaks head raamatud siiski. Rahustasin ta siis maha, et ta ei pea midagi ostma kui ta ei taha, sest et ma olen väga IIZI mees. Saimegi lõpuks kokkuleppele, et tulen õhtul hilja läbi ning näitan talle rampse. Õhtul hilja seetõttu, et ta on üksikisa ja siis on lapsed juba voodis, vähe kergem keskenduda. Tegin oma päeva ära ja swingisin ennast õhtuks tema ukse taha. Pärast paari koputust ilmuski mees uksele kuid selle asemel, et öelda, "come on in!" hakkas ta ohkima, et krt ikka vist ei ole mõtet vaadata neid rampse, sest et ta rääkis eile just oma eksnaisega ning too ütles, et neil on juba piisavalt raamatuid. Arvasin alguses, et ta ajas midagi sassi, sest olin temaga rääkinud sama päeva hommikul, mitte juba eile, kuid vana raius oma asja ikka edasi. Sitt vale või nii... :P

Aga nagu vanasõna ütleb, kui endal ei juhtu, siis kellelgi teisel ikka juhtub.

Nt. üks FY kuskil USAs ei olnud ennast ööseks koju suutnud vedada... Kõik olid mures ja värki, aga kui tüüp järgmisel päeval kuskilt kivi alt välja puges ja selgitusi jagas, siis tulemus oli umbes selline...
"Ma hakkasin õhtul koju tulema, aga eksisin ära ja ei leidnud enam kodus üles. Õnneks leidsin ringi sõites ühe puu alt madratsi ning arvasin, et kuna kell on liiga palju, siis otsustasin seal öö veeta."

Aga palju nunnum oli üks teine FY, kes pidi keset päeva minema karujahile ning kuna teise inimese kodus ei ole ilus selliseid asju seemneks WC potti kasvama panna, siis otsustas ta abi paluda sellelt, kes meid loonud on... ehk siis läks ta kirikusse. Karu tapetud ja näitajad jälle normis, sammus ta peldiku uste vahel välja nagu uus mees, pattudest vaba, kuid leidis eest ainult tühja kiriku. Tuli välja, et samal ajal kui tema oli karuga maadelnud, olid kirikus kõik tegevused läbi saanud ning inimesed majast välja läinud, jättes vaese mehe kirikusse terveks päevaks luku taha. :D

Ja et Madist ka mainida, siis pean ütlema, et tüüp on leidnud müümisel järgmise leveli ning võtnud kuulda Villu Parvetit, kes on legend tänu lausele "mis on müügimehe parim sõber? - e-mail! Aga ma küsin, miks te siis seda ei kasuta, see on ju nii lihtne, võtab sul ainult 5-10 sekundit!"

Madis kasutab! Reede õhtul kirjutas talle koduteel olles üks pere umbes nii: "Hey Madis! Meie oleme see pere, kellega sa eile koos maha istusid ja kes ei suutnud ostustada, kas osta sult raamatuid või mitte. Me otsustasime nüüd ära, et me ikka tahaks ka neid raamatuid sult tellida. Tule meie juurest läbi homme!"

And I was still like WTF!? Aga tegelt on mul hea meel... Poiss teeb tublit tööd.

JA tegelt tahaksingi tervitada siinkohal Helduri vanemaid ka, kelle kõrval ma igal öösel uinun. Kutt on hästi kasvatatud, ei poe öösel kaissu ega midagi, nii et täitsa hetero tunne on.

Aga ok, tõmban otsad kokku ja hakkan juba järgmise nädala peale mõtlema.
It's gonna be awesome!

Targo