Nagu reklaam seinal ütleb - "Suurema pundiga soojale maale - kord aastas ikka!"

Nagu kogenud lugeja juba arvata võib, siis ka sel aastal on lood sedasi, et sõnajalaõit otsin ma välismaalt. Ma arvan, et sel aastal saan selle kätte ka, sest päris palju olen juba käinud seda otsimas ju.

Ega isegi väga ei usu, et juba 24 tunni pärast puutuvad otsaesiselt kukkuvad higi ja pisarad maad hoopis teisel kontinendil. Ja isegi näts, mis lennujaamast välja astudes talla alla kinni jääb, ei pruugi enam valge inimese suust välja sülitatud olla. Mitte et mul oleks midagi neegrite vastu, absoluutselt mitte seda, lihtsalt statistiliselt on tõenäosus selleks oluliselt suurem, kui ta seda Eestis oli.

Sel suvel pean mindseti oluliselt analüütilisema peale keerama, kuna töötan koos Madis Rauaga. Plaan on hommikul koos juba välja arvutada, mitu ühikut tõenäoliselt maha müüa suudame, et oleks päeva lõpuks võimalikult vähe üllatusi. Sellepärast proovin ka blogisissekannetes statistikat natukene sisse tuua.

Statistikast rääkides. Kui keegi oleks mulle öelnud enne esimest suve, et ma teen ka 6. suve, siis ma poleks viitsinud ilmselt isegi naerda sellise jutu peale... samas, tundes mind, mingi pilkava fraasi oleks üle suunurga jutustaja poole teele veeretanud ikka. Ei saa vist öelda, et olen superexcited sellest suvest, samas ma ei saa ka öelda, et mul oleks liiati kahju, et ma seda tegema lähen. Mindset tundub paigas olevat ning kuvand endast sarnaneb pigem Rambole paroodiafilmist, omades silmis "bring it on motherfuckers" pilku. Praegu on küll tunne, et ega vist midagi väga üllatavalt sellel suvel pakkuda ei ole, sest aastate jooksul olen vist ikka igasugusest pasast suutnud ennast läbi vedada. Samas, 7 maailmaimet juba on juhtunud, miks ei võiks juhtuda 8. just sel suvel ja just minuga? Ja kui nüüd statistikale pilk tagasi visata, siis tõesti-tõesti, torm pole varem minu pereemasid teise kohta kolinud, nii et see oleks tõesti veel uus challange. Samas, what are the odds?

Kuigi ma olen põhimõtteliselt terve aasta teinud vähemal või rohkemal määral ka LHV-d, siis ei saa ma sellegipoolest öelda, et oleks oma müügiarsenali väga palju täiendanud. Nii imelik kui see ka ei ole, siis tegelikult on ajaga selgeks saanud, et müügi tõstmiseks tuleb vaeva näha sellega, kuidas müüki tehes ise inimeseks jääda. Selle koha pealt ma tunnen küll, et aastaga sai arenguhüppeks vajalik hoojooks ära tehtud, nüüd on tarvis ainult korralik äratõuge teha ning ennast rahuldav sooritus peaks sellega ka vormistatud olema. Jääb vaid üle loota, et taban ka pakku võimalikult hästi.

Muuseas, kuna sel aastal on mul tulemas juubel, siis olete kõik oodatud ka minu sünnipäevale, asukoht on veel selgitamisel, aga ma arvan, et Isamaa keskmisest suvepäevast päikselisemat suudan küll pakkuda. Mitte sellepärast, et USA-s ilmad nii palju paremad oleks, vaid seetõttu, et suvel palju väljas viibimise tõttu pleegib mu naeratus paar tooni jälle heledamaks. h8 h8 h8 (materjaalselt kindlustamata tudengitele ütlen lohutuseks seda, et isegi kui te kohale tulla ei suvatse misiganes X põhjusel, siis kingipaki võib kõrvale, mind ootama, tõsta küll, sest et mul ei ole midagi selle vastu, kui ma ta ka natukene hiljem jahtunud peast kätte saan. NB! Palavad kallistused sinna alla ei kuulu, neid sooviks siiski palavalt kätte saada!)

Aga mis siin pikalt ikka lobiseda. Reegleid te juba teate. Proovin nüüd pärast stardipaugu andmist igal nädalal ka ühe sissekande teha. Seda küll mitte selleks, et ameeriklaste üle nalja teha, vaid ikka selleks, et teie ennast nendega kõrvutades rohkem ikka hindama õpiksite. Mul on teist igaühest ainult üks eksemplar ja te kõik meeldite mulle väga, mis sest, et mõnda teist pole tükk aega suutnud karbist välja võtta ning silmast-silma üksteist ülevoolava rõõmuga üle kallata.

Teie ülesandeks jääb aeg-ajalt ka mulle midagi seina peale kritseldada, ja seda ikka selleks, et ka minul oleks midagi südantsoojendavat õhtuti teki alla kaasa võtta, et varbad külmetama ei kipuks.

Selle suve motoks on The Hunger Games, ehk siis võitlen suvel igal hetkel elu ja surma peale, et kustutada edujanu ning saavutamisnälga ja proovin seejuures vältida näljasena välja nägemist, et pakkuda pereemadele ka esteetilist elamust (just nagu filmis). Teate ju isegi - Good looks sells books!

Ja et ka minu geifännid saaksid sellest postitusest midagi, siis soovin lõpetuseks teile sillerdavat päikesesära silmadesse ning kuumi tundeid suveöödesse.

Suure Maailma Direktor