And off we go!

Tuus!

Ärge nüüd väga kurjustage, et ma pole vahepeal teile kirjatuviga sõnumeid saatnud, aga proovin seda nüüd parandada.

Üldiselt on ikka sitaks palju vahepeal juhtunud. Veidi teine tera on olla OL (organisatsiooni juht) ja dikteerida tempot, tegeleda kõigi probleemidega ning proovida planeerida tulevikku ette. Kõik võib muutuda vaid ühte hetkega.

Üldiselt läks sales school suhteliselt edukalt. Treenisime hommikust õhtuni ning liikusime terve grupiga Oregoni. Hoopis teistsugune koht, kui seni olen olnud. Loodus meenutab päris palju eestit, aga inimesed on ikkagi peast ameeriklased. Samas loodus kohati korvab selle.

Et natukene aimu anda, milles erinevus seisneb, siis nt. Bendis (linn, kus Tanel ja paar FY-i töötavad), on hommikuti umbes 5-10 kraadi sooja ning sama lugu on ka õhtul. Nad töötavad üle 1000 meetri merepinnast kõrgemal ning mäetipud on kohati päri lumised. Tegelikult sadaski vist lund, kui kutid esimest korda üle mägede sõitsid, et oma uue kasuperega kohtuda. Isegi Tannile oli see päris huvitavaks kogemuseks.

Hommikuti kui kutid jalgratastega hommikusöögikohta sõidavad, on neil kohale jõudes ninad punased peas ning üle kere suhteliselt siniseks tõmmanud, aga seda paremini maitsevad soojad värskelt praetud munad koos praetud kartulitega. Tšempioni hommikusöök ikkagi.

Mul siin Springfieldis nii ekstreemne ei ole temperatuuri koha pealt, kuid natukene keerulisemaks muudavad mõned teised asjad. Seda kohta kutsutakse "Valley of Death" (sellise nime panid sellele kohale indiaanlased). Valley of Death sellepärast, et kevade lõpus ja suve alguses õitsevad siin musttuhat erinevat taime, mis põhjustavad paljudele inimestele allergiaid, kaasa arvatud minule.

Ma ei olnud sellel talvel kordagi vist haige, päris korras ponks olin, kuid siin on olnud algus veidi teistsugune. Oma esimese nädala olen veetnud põhimõtteliselt konstantselt köhides ning nuusates mingit mäda välja. Samuti kipuvad silmad kipitama ning mõned päevad olin lausa ilma hääleta. Mõtlesin küll, et kuna olen teinud 4 suve juba raamatumüüki, siis ei saa olla midagi sellist, mis mind üllatab, kuid pean tunnistama, et eksisin. Pole juba kaua aega ennast nii sitasti tundnud.

Natuke vürtsi lisas ka see, et kodu otsimisega ei läinud meil just kõige edukamalt. Kuna elan koos kahe ägeda tüübiga (Ivo Eestist ja Brian Inglismaalt), siis polnud väga paljud inimesed huvitatud kolme tüübi majutamisest. Suhteliselt suur keris ma ütleks. Palju paremini ei läinud ka kahel tüdrukul, kellega me linna jagasime, nii et enamus nädalast elasime koos ühe naise juures, kes ise 7 aastat tagasi raamatuid müüs. Väga vinge tädi koos oma mehega. Seetõttu ei saanud enamus nädalast just väga palju endale keskenduda, kuna pidin tegelema sellega, et kõik saaksid ilusti koju õhtul ja hommikuti kenasti tööle samuti. Kuna enda enesetunne just kõige paremate killast polnud, siis kammis vahepeal päris ära, sest organisatsioonis oli palju muudki toimumas, millega tuli tegeleda ning mis panid muretsema.

Samas, siin ma nüüd olen, köhin küll veel päris korralikult, kuid no excuses. Tuleb ära! I gonna make things happen. Saime ajutiselt elukoha ühe tubli vanapaari juures ning see rahustab päris palju, sest asukoht on hea ning kutid saavad vabalt velodega hommikul tööle sõita.

Tunneli lõpust paistab juba valgus ning kui vahepeal tundus, et see võib olla vastu tulev rong, siis nüüd hakkab tunduma, et tegu võib olla siiski päikesega, mis annab vaikselt enesekindlust.

Nii et minu pärast muretsemiseks põhjust ei ole.

Aga et te ei arvaks, et mul siin kõik hallides toonides on, siis maalin teile mõned lõbusamad pildid ka, kuna nalja on siiski saanud.

Sellel korral jagan pigem killukesi meie lõbusatest orgiliikmetest. Otsustage siis ise, mida sellest arvata.

Et ma kellelegi varvaste peale ei astuks, siis ma parem nimesid nimetama ei hakka, kuid nii palju võin öelda, et see lugu juhtus sales schoolis. Vahest ikka tuleb seda ette, et kui päike lagipähe paistab ja väljas on 35 kraadi, siis kammib see veits ikka ära. Nii juhtus ka selle neiuga.

Harjutasime parasjagu laste müügitekste, kui tal mõte päris kinni kiilus. Päris imeliku koha peal võiks isegi öelda. Nimel on müügitekstist koht, kus saab freestyle-ida ning emalt küsida suhteliselt vabast vormis küsimusi, et paremini samale lainele saada ning laste kohta samuti natukene õppida.

Kuna piffil ühtkit küsimust meelde ei tulnud, proovisin teda natukene välja aidata ning soovitasin mõelda, et mis küsimusi ta oma parimalt sõbrannalt küsiks, kui tal oleks väike laps. Selle peale hakkas tsikil kõvaketas kupli all päris ragisevat häält tegema ning mõne hetke pärast küsis lausa vapustavalt hea küsimuse - "Mis su lapse veregrupp on?"

Ma arvan, et kui keegi minust samal ajal pilti oleks teinud, oleks saanud sealt miljoni dollari pildi kätte.



Aga mitte ainult tüdrukud ei üllata. Isegi intelligentsed noormehed suudavad vahest humoorikatesse situatsioonidesse sattuda... Juba sales schoolis oli näha, et tegu on suhteliselt nupuka kutiga, kes oskab müügitekste peast lugeda päris edukalt. Miks lugeda? Seda sellepärast, et ta seda tehes just loomulikkusega väga kiidelda ei saanud. Proovisin talle küll pidevalt selgitada erineva nurga alt, et proovi iseendaks jääda, et pole vaja robotit mängida, kuid ilmselt väga palju see ei aidanud.

Kutt oli parasjagu saanud just oma esimese sitdowni ning istus pereisaga elutuppa maha. Ilmselt ta ennast aga väga enesekindlalt ei tundnud, sest olles rääkinud umbes poolteist minutit küsis pereisa talt "what are you, a robot?" (misasi sa oled, kas robot või?). Pole vaja vist mainida, et peale seda võttis ta järgnevate peredega juba veidi vabamalt. Aga noh, tegijal juhtub nii mõndagi.

Ka Brian, meie inglise poiss suutis üllatada. Võiks ju arvata, et kuna tema emakeel on Inglise Keel, siis peaks ta ameeriklastega suhteliselt kergelt samal lainel tiksuma, kuid tuleb välja, et vahest tiksub ikka mööda ka.

Nimelt sattus ta uksel rääkima ühe päris sõbraliku naisterahvaga, kes lasi ta suhteliselt kiiresti tuppa. Kuna Brian on väga õpetatav, siis tegi ta päris korraliku sitdowni kasutades müügitekste suhteliselt eeskujulikult - sõna-sõnalt. Alguses ajas niisama juttu, et rapporti buildida, seejärel küsis küsimusi, et natumene paremini aru saada, mida emale näidata.

Brian: "so, how old is he?"
Ema: "he's 3 years old"
Brian: "so what do you do together with him?"
Ema: "all sorts of things, he likes everything"
Brian: "how is hi doing in school"
Ema: "oh, he's doing very well"

Seejärel kattis ta ära paar intro punkti ning läks eeskujulikult raamatuid demoma. Kui Brian oli raamatud kotist välja jõudnud võtta, muutus ema nägu suhteliselt küsivaks.

Ema: "so you are selling books?"
Brian: "yeah, your kid will love these!"
Ema: "oh, i don't think so, I thought that when you said kid, you ment my dog... I thought that you are selling something for dogs"

Ja nii lastigi Brian esimest korda ameerika pereema poolt alla... ikka juhtub! :D


Üks tüdrukutest kohtas nii ilusat pereisa, et unustas kõik oma sõnad ning vaatas teda lihtsalt veidi aega ennast unustavalt ning pärast mõningast unelemist hakkas veits piinlik ning ütles: "sorry I gotta go now!" ja punus uksest välja.

Aga unelemist tuleb ette ka poistega. Eestlased ütlevad, et lätlastel on kuus varvast ning lätlased ütlevad, et eestlased on aeglased. Aga üks lätlane oli nii aeglane, et kui ta keset müüginädalat istus pargipinglile lõunatama, et ära süüa oma võileib, ärkas ta kümme minutit hiljem ehmatades üles ning avastas, et ta hoiab oma võileba ikka veel käes. :D

Selliseid asju tuleb meil siin siis ette.

Loodan, et teil on seal sama lõbus kui meil siin! :D
Tuleva nädala plaan on olla inimestega inimene ning töötada nagu loom, et saada head harjumused sisse. Suurimaks fookuseks on olla koguaeg fookuseks. Selle nädala line on "Now is the most important time!"

Päris häid eeskujusid on mul siin. Nt. Maret purustas Europe 1-i parima esimese nädala rekordi müügis. Samuti laksivad paljud tüübid päris korralikke numbreid, nii et on kellega võistelda ning ennast võrrelda. Tuleb kõvasti tööd teha, sest head asjad juhtuvad heade inimestega, kes annavad endast parima.

Ma loodan, et te hoiate mulle seal pool sood ikka kõvasti pöialt.

Kohtume juba järgmisel korral tibukesed!

IT'S GONNA BE THE BEST WEEK OF OUR LIVES!