Hei kutid!
Ma laksin siin ikka täiega kõvasti tööd teha... usute vä? Teie rõõmuks võin aga öelda, et iga päevaga saan ma ainult paremaks. Sellel nädalal olid kõik numbrid (callid, demod, sit-downid) paremad kui eelmisel nädalal. Isegi müüsin natukene rohkem, kui eelmisel nädalal, nii et arenen iga päev. Olen uue nädala suhtes suhteliselt optimistlik, kuna lähen Ranolit esmaspäeval followma ja loodan, et see annab mulle veel ühe väikese boosti, et saada veel paremaks.
Midagi väga müstiliselt ägedat minuga sel nädalal ei juhtunud, ilmselt seetõttu, et uhasin nii kõvasti tööd teha nagu väike kiimas orav. Aga natukene funi juhtus siin-seal ikka.
Nt. kolmapäeval juhtus selline lugu, et olin pealtnäha tavalise ukse taga. Koputasin nagu tavaliselt 3 korda. Astusin paar sammu tagasi, vaatasin oma pre-approachi ja kordasin mõttes nimesid. Seejärel kuulsin nagu tavaliselt mingit haukumist. Kostusid tavalised sammud ja uks avanes täiesti tavalise kiirusega. Kuid ebatavaline oli see, et suure korea asemel oli mingi väike karvane junn, kes lendstardist tulles ületas finishijoonena lävepaku ning tegi tugeva äratõuke suunaga minu munade poole. Et lennule veel viimast lihvi anda, avas ta graatsiliselt oma suu ning tõmbas igemed oma hammastelt. Vunts tuules lehvimas, liikus ta päris suurel kiirusel oma sihtmärgi, minu munade, poole, tabades neid otse kümnesse. Õnneks ei saanud ta suud õigel hetkel kinni ning õnneks ei jäänud ta mu kottide külge rippuma. Ilmselgelt oli koral kohe attitud laes ning kuna ta polnud vist kaua aega õue saanud, lidus ta tuhatnelja suvalisse ilmakaarde. Alles siis märkasin ma, et omanik oli tulnud uksele. Kuid nii lühikeseks ka meie kohtumine jäi, kuna ta ütles, et pole ema vaid ema partner (ehk siis lesbisõber) ja ta ei ole üldse õige inimene sel teemal minuga rääkima. "Great!" mõtlesin mina, kui uks sulgus ja viimased sõnad mis mu kõrvi jõudsid olid "tule 10 päeva pärast, siis on ta tagasi". Tsiteerin siinkohal peaminister Andrus Ansipit- "Tule taevas appi". Aga ärge minu pärast muretsege. Kössitasin seal ainult minutikese ja olin siis jälle vormis, et sirge seljaga järgmisele kogemusele vastu söösta.
See, et mul oli suhteliselt normaalne nädal ei tähendaks, et kellelgi teisel ei võiks midagi juhtuda. Te ei ole ilmselt veel midagi kuulnud sellisest tüübist nagu Kaarel Kork, aga ilmselt kuulete temas tulevikus veel palju. Ta müüb sel suvel teist aastat raamatuid ja teeb seda Tanel Jäppineni orgis. Miks ma temast teile üldse räägin? No see sell on ikka vabsee pohhuiist.
Niisiis nagu minul, oli ka temal, üks pealtnäha täiesti tavaline päev. Erinevus on muidugi selles, et tema müüb Alabamas, mitte Utah-is nagu mina. Väike erinevus oli ka selles, et tema müüs No Soliciting (ukselt-uksele müümine keelatud) piirkonnas. Kell oli ehk umbes 10, kui ta seal tööd tegi, kui ta kohtas ema, kes ütles, et ta ei tohi seal müüa. Teadagi on koduehitavatel emadel päevad igavas ja selleks, et veidi põnevust oma ellu tuua on nad vist kõigeks valmis. Kuna talle ei meeldinud see, et Kaarel ei otsustanud sealt piirkonnast ära minna, vaid edasi töötada, siis hakkas ta teda jälitama oma autoga, hoides ohutuled peal ja peatudes iga maja ees, kus Kaarel approachida oli otsustanud. Aga et asja veel põnevamaks teha, helistas ta politseisse ka.
Aga nagu ma mainisin ennist, pole Kaarel mingi papist poiss. Naljamees helistas ise ka politseisse ja kaebas, et mingi naine ahistab teda ja et ta ei saa üldse tööd teha. Kui politsei lõpuks kohale tuli, ajas ta dünaamilise duo laiali ning Kaarel sai jätkata töö tegemist. HAHAHAHA! in your face american moms. :P See on siis 1:0 Kaarlile.
Aga et teile veidi ka oma room-mate'i tutvustada, siis räägin teile ühe loo ka temast. Mainin ka tema kohta ära, et tegu pole papist poisiga. Kuigi ta vahest võib olla päris udu on tegu väga hea südamega kutiga ja teatud aladel ka väga andekaga. Nimelt, oskab ta autosid suhteliselt heal tasemel parandada ning teeb mulle ka päris häid wrappe :D. Aga see selleks.
Tema lugu leidis aset vist reedel. Lustlik nagu ta mul on, koputas ta hea attitude-ga oma uue "ohvri" uksele. Aga ka selle ukse taga peitusid meie väiksed karvased sõbrad, kellele meeldib haukuda. (Panite tähele ma kasutasin mitmust). Kui te olete näinud 101 dalmaatsia koera filmi, siis peaksite teadma, kuidas kari koeri ühest uksest välja tormavad. Aga selle asemel, et proovida tema mune tabada, lidusid nad uljalt uksest välja ning oma meelepärases suunas. Hea südamega poiss nagu ta on, aitas ta pereemal. koeri karjatada. Aga nagu te teate, ei jää ükski heategu karistamata. Kuigi Dimitri näeb päris heasüdamlik ja ohutu välja, ehmatas ta ilmselt ühte koera oma julgusega piisavalt palju, et viimasel pask korralikult lahti läks ning kui Dima teda heas usus, süles kandes, maja poole tagasi tassis, sittus ta otseses mõttes Dimakese lihtsalt täis. :D
Muidu ilus poiss, aga haiseb rsk, mõtles ta ise ning otustas püksid enne järgmise ukse taha minemist puhtaks pesta (ilmselt arvas järgmine ema, et dima oli ennast täis lasknud, aga mis seal ikka, Dima tegi päeva korralikult lõpuni).
Elu on ikka seiklus või mis? :D
Kui ma Maretilt järgmisel nädalal loa saan, siis räägin teile ühe naljaka seiga ka tema suvest Floridas.
Seniks aga soovin teile meeldivat nädalat ning kutsun teid ikkagi üles ka enda tegemistest mulle vestma, siis on kohe soojem tunne siin nende kuumade kuttidega koos maja jagada.
Teie suurim sõber,
Suure Maailma Direktor
4 comments:
Mina seiklesin sel nädalal tantsupeol esinemas, ja jummala kõvv oli. Läheks teine kordki veel, mis siis et öösiti pidi õismäele saama ja päike kõrvetas päris neegriks ära.
Aga Kaarlit tean ma küll.
Hei, hei!
Mis siis eelmine nädal tõi? Loomulikult palju tööd, ühel hommikul sai isegi 5-ks tööle mindud.Selle nädalavahetuse päevad tegin ka pikad, siis ehk saab enne puhkuse algust ühe vaba päeva lisaks.
Neljapäeval käisime Alatskivil "Vihurimäed "vaatamas Kaisaga. Hea etendus, ma käisin teist korda, eelmisel suvel sai juba korra vaadatud. Kaisa pidi öösel 4 ajal Tallinnasse tagasi sõitma, sest hommikul startisid nad teadmata suunas Skype suvepäevadele. Kavalalt tehtud, et enne kellelegi ei öeldud, kuhu nad viiakse. See pidi selle mõttega olema, et keegi ei saaks oma autoga minna ja siis varem ära tulla.
Reedel käisin laululaval üht oma lemmikut Kihnu Virvet kuulamas. Untsakad ja Setod olid ka. Ime küll, aga kontsert kestis lubatust kolmveerand tundi kauem. Kui Alatskivil saime etenduse alguses paarkümmend minutit vihma, siis laululava kontserdi lõpetuseks hakkas vihma sadama.Ei saa me siin ilma vihmata!
Neljapäeval tuleb Kaisa uuesti Tartusse, reedel algab Ammerocki festival Vasulas. Kaisa oma bändiga esineb, seda tahaks küll vaatama minna.
Eks ma jagan sulle hiljem siis muljeid.
Nädala pärast algab mul puhkus, siis olen ilmselt mingi nädala maal. Tahaks tegelikult päikest ka näha! Ja merd muidugi ka!.
Sul olid viimases blogis päris lahedad pildid. Aga kes kellele banaani annab?????? Ja mina pole sel aastal veel ujuma ka saanud, vesi 13-14 kraadi.Ilus suvi või mis? Kui tagasi tuled, võta päike nööri otsas kaasa ja kotiga sooja ka!
Aga nüüd ma selleks korraks lõpetan. Sulle soovin visa hinge ja hirmsat töötahet. Ole tubli ja kalli-kalli. Äkki kolmapäeval helistan. Ja jään esmaspäeva hommikuni uut järjejuttu ootama!
Post a Comment