COMING SOON!

Hei hei!

Pean juba eos vabandama, et pole jõudnud teile kirjutada ja asjade käiguga kurssi viia ning ka praegu pole mul võimalik teile suurejoonelist sissejuhatust koos magusa marinaadiga kirjutada, seepärast peate paraku leppima vaid eelroaga.

Et natukenegi aimu anda, mis ma teen ja kus ma olen, siis alusan sellest, kui ma Eestist tuld tõmbasin.

Kui olete tähele pannud, siis peale 1. juunit muutus Eestimaa veidi rahulikumaks paigaks, kuna tõmbasin tuld USA-a poole. Vaikelt laevaga Helsingisse triivides pühkisin tolmu pükstelt ning vaatasin unistava pilguga tulevikku, pea täis lootusi ja ootusi.

Helsingis sai bussiga kippelt lennujaama ratsutatud ning lennukile rutatud.
Siinkohal peab mainima, et piloot tegi head tööd, ning lend sujus paremini kui Mart Mooraga vikerkaare tänaval kimades tavaliselt. Aga see selleks.

Helsingist jõudsime siis Londonisse (muuseas märgin ära, et reisikaaslasteks olid mul Magus Maret, Kelmikas Kristi ja Parim Priit). Londonis ei pidanudki kauem, kui paar tundi ootama, et USA-sse viiva lennuki pardale astuda.

Ka see lend sujus kenasti ning ka stjuardessid olid sõbralikud. Ja Ameeeerikas me lõpuks olimegi.

Esimesed sammud said tehtud Chicago viljakal maapinnal ning pikast reisist väsinud, otsustasime öö veeta lennujaamas. (kusjuures enne kui magama läksime, andsime Kristi Fredile pidulikult üle, et noored saaks kaotatud aja tasa teha).

Magusat und lennujaama pinkidel nautisime 5 tundi 8-st ja tegelt oli isegi p2ris hea kell 4 öösel tõusta, et minna check-in'i tegema.

Ette rutates mainin, et Chicagost kimasime meie Maretiga Floridasse, kus reisisime veidi ringi ja nautisime võrratult palavat ilma. Päris ägedate perede juures käisime ka. Inimesed, kes olid aastaid tagasi mitmeid aastaid raamatuid müünud ja nüüdseks väga edukateks saanud. Chillid inimesed need raamatumüügi tüübid.

Muuseas... Maretiga käisime isegi OOKEANIS ära... Ujusime koos delfiinide ja mõõkkaladega... skeeri shit if you would ask from Maret!

Ei, elu on ikka ilus, või vähemalt oli, kuna viimased päevad olen nüüd SalesSchoolis veetnud ja noo... saame siin vatti nii, et vähe ei ole. Samas päris palju ägedaid inimesi on sellel aastal raamatuid müüma tulnud ning päris ägedaid inimesi on meile rääkimas käinud, kuidas asju paremini teha ja rohkem raamatuid suvel müüa. Ühesõnaga funi saab ka, aga seda peamiselt töö kõrvalt.

BTW... kui kedagi huvitab, siis Ameeriklased on ikka rumalad nagu alati, aga sellest ma olen teile juba rääkinud.

Siinkohal tervitaks lõpetuseks veel kõiki neid, kes minust juba puudust tunnevad ja need kes veel ei tunne, noh sitta kah, Hakkate Tundma! :D

Teid tervitab Suure Maailma Direktor

Soon in theaters.........