Minu esimene pühapäev. (juhan liivi ainetel)

Vabandust sõbrad, et ma teile nüüd pikka aega kirjutanud pole. Lihtsalt nii kiire on olnud. Arvatavasti ma väga tihedamalt ka enam kirjutama ei hakka, kuna tööd on nii palju. Igatahes jõudsin juba teisipäeval kenasti siia Lubbockisse ja hakkasin kolmapäeval juba kenasti tööle. (muuseas pean teile mainima, et siin ärkan ma juba kell 6, et siis esimene koputus esimesel tööpäeval oli kell 7:59 ja juhtus nii, et keegi uksele ei tulnudki :/ noh eks ta natukene naljakas alguses ju tundus, aga siiski arusaadav, kuna kell nii vähe ju alles ja noh eks ma olin tegelikult sellega arvestanud ka.
aga juhtus nii, et teisele uksele tuli juba päris elus inimene, kes ütles mulle isegi tere ja oli ootamatult sõbralik, aga paraku paraku temal lapsi ei olnud ja mida ta mulle kohe öelda oskas oli see, et ma olin valinud täiesti vale rajooni, kust alustada, kuna mulla lõhna oli tunda lausa iga ukse taga. Igatahes järgmised tund aega ei näinud ma mitte kedagi, aga pärast 9:30 hakkasin ma juba aeg-ajalt inimesi uksel kohtama. Tuleb aga tõdeda, et väga konarlik oli minu approach ja ega nemadki väga sõbralikud polnud. Igatahes esimest lastega peret kohtasin kuskil lõuna paiku ja noh ema polnud üldse interested.
Umbes sama moodi veeres p'ev kella 5 ni ja siis hakkas juba lõbusam osa, nimelt hakkasin kohtama rohkem lastega peresid ja sain nii mõnegagi natukene enam jutule, kui lihtsalt hi, my name is Targo. Igatahes kuskil seal kandis õnnestus mul ka mu esimene müük, mis polnud küll suur, kuid asi seegi, ehk siis käsi sai valgeks. Rohkem paraku ostjaid ei olnudki.
Huhh kui te teaksite, milliseid inimesi on ikka olemas :D.
Igatahes teine päev veeres umbes sama moodi õhtusse, ainuke erinevus oli see, et müüsin natukene rohkem.
Ma lihtsalt pean mainima, et ameeriklased pole mitte ainult koledad, vaid ka lollid. Nad ei oska üldse valetada.

Oh kurja, ma unustasin ju täitsa ära teile rääkida, et ma seiklesin ka Amarillos ja aitasin kahele tüübile kodu otsida. Igatahes seal käisin ma isegi kirikus ja oi kurja kui palju nad mulle jeesust pähe määrisid... ma pidavat kadunud olema ja jeesus pidavat mulle teed hakkama näitama, kas pole tore`? :D Enivei õhtud olid seal toredad, kuna tavaliselt viisid mind koju mingid meeldivad naisterahvad, kes isegi pitsat pakkusid. siinkohal peangi mainima, et nendest lubasin ma kirjutada Inglise keeles.



So there I was in the middle of nowhere and trying to find a place to live for my two new friends. It was already time to go back to my motel, when I met these two ladies. I'm not lying if I say that they were the most beautyful girls who I had met in US and A. And what was really cool was that they were really kind and cool persons aswell. Anyhow they wanted to help me out and took me to the pizza house and even feed me. We had a lil bit time to chit-chat and I was actually really happy at that time, because I had walked all day long, trying to find a place to stay for few days at least. Anyway their names were Krissie and Lauren. If you girls are reading this, then I would really like to see you at the end of the summer maybe again, because you helped me actually really lot :) and I really loved chating with you. Anyhow I don't have enough words to describe you how wonderful they were altough I had only 1 hour to be with them.

Muuseas ma tervitaksin ka Tiina sind vahepeal ja ma pean mainima, et mul on ilgelt hea meel, et te ei tulnud mingi 4 ndaks vaid nii nagu teile kohane... ikkagi esimeseks ;)


Enivei reedel käisin ma Tanelit followmas ja vaatasin, kuidas tema töötab. Mind tutvustas ta emadele ikka nii nagu kohane... nimedega nagu Pissihais, Väikse linna pede või kakahäda. Raske osa selle juures oli see, et ma ei tohtinud naerma hakata... see oli tõsiselt raske. Et teil natukene nalja ka nüüd vahelduseks oli, siis räägin teile veel kiirelt ühe loo.
nimelt päeva alguse poole, kui tegime callbacke ja Tanel approachis, idlesin mina temast paar meetrit eemal ja ei pannud tähelegi, kui pime koer oli minuni uidanud ja märgistas mu tubli kollase värviga meeldivalt ära :D. õnneks ainult pooleldi :P. Igatahes sellest ajast saati olen ma suur koerte sõber ja nad käivad alati mu paremat jalga nuusutamas. FUN! :P

Laupäeval olin ma juba tublisti paremas vormis ja suutsin teha juba suuremat sorti müügi, ehk siis areng toimub.

Kusjuures kuigi inimesed siin on suhteliselt lollid ja koledad, on osad isegi täitsa sõbralikud ja käivad aeg ajalt isegi mulle ise juua pakkumas, kuna kardavad, et ma suren muidu kuumuse kätte ära :D. Ja isegi peole kutsuvad.

Muuseas ma pean ära mainima, et õhtuti lähen ma koju jala. ehk siis kui tööpäev kell 9:30 või vahest kümne ajal lõppeb, siis hakkan ma tavaliselt kodu poole hääletama. Ja on juhtunud nii, et üks tüüp on mind juba kaks korda koju visanud :D esimene kord lasin tal mind maha panna kodu lähedal, kuna polnud päris kindel, kuidas koju jõuda. Igatahes teine kord kui ma teda nägin, korjas ta mu kohe peale ja hullult vabandas, et eelmine päev mind niimoodi pimedasse oli jätnud, ja peale selle tundis ennast tõesti halvasti. Minu jaoks oli see muidugi veits naljakas ja eks ma proovisin siis tüüpi rahustada.


rohkem lugusid mul kohe meelde ei tulegi, kuigi neid on mul juba päris palju.
Aga tehke mulle nüüd palun üks teene, nimelt jätke rohkem commenteid, neid on aeg ajalt väga lahe lugeda ja tore kuulda, kuidas teil läheb :).

Olge siis vinged ja rokkige vähemalt sama palju kui mina rokin!