See nädal kui Saksamaa tuli maailmameistriks!

Nonii.

Alustan siis kõige tähtsamaga ning soovin Saksamaale õnne maailmameistritiitli võitmise puhul. Suur kivi langes südamelt, nüüd saan vähemalt järgnevatel nädalatel sakslatega kergemini jutule. Argentiinlasi ma siin väga palju kahjuks kohanud pole, ega ilmselt ei kohta ka, veits liiga külm või nii.

Nädalad lähevad päris kiirelt, ilmselt ka seetõttu, et ma siin üksinda selle suvega maadlen ning pole aega kellegi teise tegemistele keskenduda. Enamus head sõbrad on mitme ajatsooni kaugusel ka, nii et isegi juttu ei saa nendega igapäevaselt puhuda.

Sel nädalal läksid tulemused ka jälle paremaks. Veidi nukrad numbrid veel vaatavad mulle paberilt vastu, aga noo hea, et lubabki vähemalt. Võrreldes eelmise aasta tulemustega olen umbes pooleteist nädala jagu maas, aga kui arvestada seda, kui palju canceldas nende nädalate jooksul, siis polegi seis enam nii kurb :D

Nüüd on paras aeg hakata korralikke tulemusi näitama, nimesid on vaikselt juba kogunenud, nii et peaks selle veski nüüd käima saama küll! :)

Natukene keeruline nädal oli, sest et kui mäletate, siis nädal algas sellega, et ma pakkisin esmaspäeva hommikul oma auto kokku ja läksin tööle teadmata, kus ma ööbin. Ilmselgelt saab veel naeratusega natukene tööd teha, sest et päris esimesel õhtul kahjuks endale uut kodu ei leidnud. Sain natukene Kanada tudengielu maitsta ning magasin ühikas. Fucking kallis on ma peaks ütlema. Hoolimata sellest, et kogu asjaajamisega tegeles üks kutt, sain pea 20% hinnast alla. Sellest hoolimata kulutasin 65 dollarit, et saaks 7ks tunniks silma looja lasta. Ja see oli kogu selle piirkonna kõige odavam koht. Järgmised hinnad algasid juba 85st dollarist. Polegi päris meelakkumine see värk siin. Õnneks sain teisipäevast juba ühe pere juurde ning laupäeva õhtul kolisin selle pere juurde, kelle juures ma nüüd ilmselt mõnda aega elada saan. Vahva paar on. Nad on koos olnud umbes 3 aastat ja plaanivad nüüd augustis abielluda. Äkki saan ka pulma! :D

Õnneks aga ei piirdunud nädala seiklused vaid kolimisega. Nädala keskel kruiisisin ma maal ringi ning nähes laste asju ühes teeäärses majas, tõmbasin kohe hoovi sisse. Nagu siin kandis tavaks on, on igas hoovis oma peni. Kuna koerad ja mina saame hästi läbi, siis väga peni ei peljanud ning hüppasin kohe autost välja, nagu valgele mehele kohane. Peni aga ilmselt sellise käitmusega harjunud ei olnud, sest võttis rõdul sisse suhteliselt kaitsva hoiaku. Kuna ma aga suhteliselt pohhuilt tema poole sammuma hakkasin, et uksele koputada, siis selle asemel, et korralikult hakukuma hakata, tegi ta suhteliselt hädise niutsumise ning kuses terve rõdu täis. Kuna aga pereema oli minu tulekut märganud, siis jõudis ta uksele enne, kui ma sellele koputada jõudsid. Ajatus oli muidugi priima, sest et peni jõudis kiirelt ukse vahelt sisse pugeda. Kuna aga ka ema oli minu tulekust üllatunud, siis ei teinud ta ust pärani lahti, vaid piilus vargsi ukse vahelt välja ning pobises samal ajal enesekindlalt: "ära tule lähemale, koer tuleb sulle kohe kallale". Pole vist tarvis ära märkida, et ei tulnud. Isegi vaatevälja ei tulnud enam, vaid pages kuhugi diivani alla peitu. Sain küll emaga lõpuks jutule, kuid raamatuid ta mult ei ostnud. Äkki järgmisel korral! :D

Kuna väikelinnades ja maakohtades liiguvad jutud kiiresti, siis kohtasin nädala lõpu poole järjest rohkem emasid, kes olid minust kuulnud. Osad ei viitsinud üldse kuulata ning korrutasid algusest peale, et nemad ei taha midagi osta, aga tuli ette ka üllatajaid. Ühte ema olid mitmed tema sõbrannad hoiatanud, et käib ringi mingi tudeng, kes müüb raamatuid ja tahab alati vetsus käia, ilmselt mingi kahtlane tüüp, checkib maja vms, et pärast vargile tulla. Olin veits üllatunud, et selline imago minust on tekkinud, aga samas ei üllatunud eriti, sest et küsin üsna tihti vetsu, et pereemad saaksid rahulikult nt. laste või mehega asju arutada ning mõelda, kas tahavad rampse või mitte. Veel rohkem olin aga üllatunud sellest, et see konkreetne pereema oli nii normaalne ja hoolimata kuuldust käitus minuga nagu täiesti normaalse inimesega. Ta ei ostnud küll raamatuid mult (napilt jäi puudu! :D) aga sellegipoolest oli väga avatud meelega ning tore tädi. Saadan talle siinkohal veelkord tervisi!

Tänane viimane lugu on samuti positiivse noodiga. Hoolimata sellest, et ma pole poolteist kuud juba juuksuris saanud käia, lähen ma tiinekatele päris hästi veel peale. Sattusin reedel ühele tiinekate sünnipäevapeole, kus siis tüdrukud väga pöördesse läksid ja üksteise võidu esinema hakkasid. Kes tegi spagaati, kes tegi hundirattaid, kes laulis kõva häälega poplugusid kaasa. Kuna tegemist polnud ilmselgelt parima ajahetkega, et pereemale raamatuid müüa, siis leppisin kokku parema aja, mil ma saan nendega rahulikult maha istuda ning lahkumiskingituseks sain igalt tiinekalt high five-i. Tunne oli nagu Alexandr Rybak! :D

Ja et natukene mahlasem oleks see blogi, siis toon sisse lõigu Kristel Tuule organisatsioonist. Tal on orgis üks selline vähe õblukesem tüüp, kes muidu tubli on, aga kellele aeg-ajalt liiga tehakse. Sel nädalal juhtus tal nii, et ta koputas uksele, aga pereema asemel tuli ukseaugust läbi pere koer, kes viskas kutile pilgu peale, tõmbas ninaga paar mahvi õhku sisse ning pärast kiiret analüüsi pistis nina bookbagi, võttis sealt välja kuti lõunasöögi ning pages kiiresti majja. Kui Angela Aak on Eesti kõige vaesem mees, sest tal pole munnigi, siis see tüüp on kõige vaesem bookman, tal pole isegi lunchboxi! :D

Selle noodi pealt tõmbangi tänase sissekande otsad kokku. Olge siis muhedad!

Parimate soovidega,
Teie bookman

Elu nagu Limp Bizkit-i loos!

Tsiteerin:

I move in, I Move out
Hands up, now hands down 
Back up, back up 
Tell me what you gonna do now 
Breathe in, now breathe out 
Hands up, now hands down 
Back up, back up 
Tell me what you gonna do now 
Keep rollin' rollin' rollin' rollin' (x4)

Ja just nii ongi! :D
Täna on jälle paras aeg asjad kokku pakkida ja panna vaim valmis uueks seikluseks. Magan selle pere juues täna viimast ööd ja hommikul lähen tööle teadmisega, et ma ei tea, kus ma ööbin. Olen nagu Fazeri pagarite toodang... Ränumees! Tänu päiksepaistelistele ilmadele olen juba peaaegu sama pruun... vähemalt sealt, kuhu riided ei ulata, ehk siis klassikaline talumehe päevitus on selga tõmmatud. :D

Nädal läks jälle päris kiirelt, tegin esmaspäeval pool päeva ise tööd ja siis sõitsin Gerda Rand'a töövarjuma. Ta elab koos Mirko ja Karel'iga keset eikunagimaat... Päris ausalt! Nende piirkonnas on palju Mennonite, kes on veits erinevad neist, keda mina eelmisel aastal töötasin Albertas. Nad on ikka tõelised jumalakartlikud ning sõidavad ringi hobuste ja vankritega, mingit niisama tillerdamist ei toimu. Igaks juhuks on muidugi iPhone neil taskus, et kui vaja enekaid teha või niisama kõrvalolevas talus olevale sõbrale traati tõmmata, sest et kaarikuga on ikka liiga nuss kohale ennast vedada, eriti kui pole kindel, kas naabrimees üldse kodus on, äkki läks hoopis seitsme penikoorma kaugusele sisseoste tegema.

Muidu oli tore päev, õppisin Gerdalt, et aeglane olemine on voorus ning aeg-ajalt on mõistlik lihtsalt niisama passida, et pereema või pereisa mõtterong suudaks kurvi välja võtta ja uuesti sinuga samale lainele jõuda. Mõned head käibefraasid sain ka, aga need oli ta ilmselt üle võtnud Martin Kiiskülalt. Väga palju naljakaid asju ei juhtunud, aga kõige värvilisem pilt mis mällu jäi oli ilmselt kipsis jalaga 8 kuune beebi. Nimelt oli pereema beebiga koos trepist alla tulnud, kuid õnnetul kombel komistanud oma mennonite-idele kohase pika kleidisaba otsa ning kukkus trepist alla. Beebil jäi kupli all kõik ikka paika, aga pidid leppima valge kipsiga, mida ta siis terve sitdowni aja vastu köögilauda proovis purustada. Samas päris hea idee lapsevanematele, sest et kips töötab nagu sangpomm vangi jala küljes. Raske on elamist segi tõmmata, kui riiulini ei jõua roomata! :P

Hoolimata sellest, et pereemad ja -tütred tihtilugu silma teevad, ei lase kõik ennast minu fassaadist petta. Üks tõsisem isane arvas nädala lõpus, et minu näol on tegu siiski pesuehtsa pedofiiliga ning parem oleks, kui ma tema territooriumilt nahhui tõmbaksin. Proovisin hea ja proovisin halvaga, aga küsimusele "would you let me just explain what I am doing here" sain korduvalt vastuseks: "I don't care what you are doing here, I don't want to talk to a pedofile, I will call to police!". Läbi häda suutsin talle siiski oma visiitkaardi pihku suruda ja "sae pekki!" soovida. Ilmselgelt alustasin oma järgmist päeva politseijaoskonnas, kus Natalja mind rõõmsalt vastu võttis ja ilma erilise pingutuseta normaalseks meheks tembeldas. Hastag PR-on-veel-mõõdukalt-hea.

Aga tegijal juhtub nii mõndagi. Madis töötab sel aastal minust küll päris kaugel, aga inimesed võivad hakata varsti arvama, et tegu on klassikalise pedofiiliga. Nimelt istus ta ühel õhtupoolikul maas ühe vanaemaga, ning näitas talle raamatuid, kui keegi uksele koputas. Ukse avanedes tuli nähtavale üks kolmeaastane jõmpsikas. Kuna ukse avas keegi sugulastest, siis ta arvas automaatselt, et tegu on Madise lapsega ning lasi ta kenasti sisse. Jõmpsikal oli sügavalt pohhui ning marssis toas ringi nagu elaks seal. Kui vanaema aga märkas küsida, et kas tegu on Madise lapsega, siis Madis valetama ei hakanud ning eitas sugulust. Vaikselt tekkis kõigil küsimus, et wtf laps see selline siis on. Kuna Madisele hakkas tunduma, et asi võib hapuks minna, siis tegi ta nii kiirelt tsükli lõpuni kui sai ning läks tõi kiirelt raamatud autost, et tõmmata enne mendi jõudmist nahhui... päris veider on seletada tüübil, kes müüb lasteraamatuid, et tema ei tea midagi sellest lapsest, kes koputab parasjagu just sellele uksele, kus tema raamatuid müüa proovib.

Õnneks jõudis laps õnnelikult koju, sest et Madis jõudis ka lapse tegeliku pereni järgmisel õhtul. Tuli välja, et see on nende 3 aastasel juskui nagu hobi juba, tõmmata aeg-ajalt kodust nahhui nelja tuule poole. #mängi-veel-lapsega-reis-ümber-maailma-lauamängu
Sel nädalal müügist väga ei räägi, sest et müügitulemused on nagu usk meil Eestis, see on nii oluline, et me ei räägi sellest. Aga üldiselt sain uuesti ketid alla ning ronin vaikselt üles poole. Sain sel nädalal veidi endale facebooki sõpru ka juurde ning nüüd hakkangi lisama kõiki ja kõike. Las siis vaatavad, kuidas kõik raamatuid ostavad! :D

Olge mõnnad ja nautige Eesti suve. Pidi sellel nädalal ära olema :D
Lõpetuseks küsin, mis teeb ühest korralikust mehest pedofiili?Õigesti vastanute vahel loosin välja selle tüübi aadressi, kes kinnitab õige vastuse!

DJ Suure Maailma Direktor